Mõlemad tasud hakkavad kajastuma lennupileti hinnas ja kehtima Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamas alates 1. jaanuarist 2025 ning Tallinna ja Tartu lennujaamas alates 1. aprillist 2025.    

Julgestustasu kehtestamise põhjusteks on kohustus tagada julgestusteenuse kõrge kvaliteet olukorras, kus lennujaama kulud on kasvanud viimase aasta jooksul pea 30 protsenti, märkis Tallinna lennujaam pressiteates.

Lisaks on muutunud ka omaniku ehk riigi ootused ettevõtte finantseesmärkidele, teatas lennujaam, kelle sõnul tuleb tagada stabiilne ja jätkusuutlik finantsseis, mis on vajalik edasiste arenguplaanide rahastamiseks.  

Lennujaamadel on seadusest tulenev kohustus igal aastal lennufirmadega lennujaamatasusid konsulteerida.

"Oleme tasude muudatusest kõigi Tallinnasse lendavate lennufirmadega rääkinud ja on selge, et ükski lennufirma julgestustasu kehtestamisest kuuldes ei rõõmustanud, ent muudatust ja selle põhjusi mõistetakse ning meie hinnad on jätkuvalt konkurentsivõimelised. Tõstame hindasid nii vähe kui võimalik ja usume, et kolm eurot kallim piletihind ei pane inimesi reisiplaane muutma," rääkis AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike.   

"Julgestuskulude katmiseks, mis kasvavad samas tempos reisijate arvuga, on lahenduseks julgestustasu kehtestamine. Sihtfinantseering ja julgestustasu ei kata täielikult julgestusega seotud kulusid ja vahe katab lennujaam," lisas Tuvike ning lisas, et suuremas osas Euroopa Liidu riikidest on kehtestatud julgestustasu, sest riikidel ei ole võimalik täies ulatuses lennujaamade julgestus- ja päästeteenuse kulusid katta. 

Kõrgeim julgestustasu on Islandil, kus see on 20,2 eurot. Lätis on julgestustasu 5,96 eurot, Soomes 5,71 eurot, samas kui Leedus ei ole julgestustasu veel kehtestatud.

Erivajadustega reisijate tasu hakkab olema 0,48 eurot iga väljuva reisija kohta ning tasu muutmise põhjuseks on erivajadusega reisijate teenuse kasutajate arvu kasv ning sellest tulenev kulude tõus. 

Lennujaam hakkab reisiterminali laiendama

Tuvike ütles, et lähiaastate prioriteet on Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus, sest 2,8 miljoni reisija teenindamiseks ehitatud reisiterminal on saavutamas oma läbilaskevõime lage. Tänavu läbib lennujaama rekordilised 3,5 miljonit inimest, prognoosi järgi kasvab reisijate arv lähiaastatel veelgi ning juba järgmisel aastal alustatakse reisiterminali laiendamisega. Investeeringu mahuks on ligi 53 miljonit eurot.

Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas lepingu, millega riik investeerib CO2 vahenditest 14,4 miljonit eurot Tallinna ja regionaalsete lennuväljade energiatõhususe tõstmiseks. Toetuse abil parendatakse hoonete küttelahendusi, muudetakse elektrivõrgud tõhusamaks ning tehakse muud vajalikud tööd, et Eesti lennujaamade energiakasutus oleks säästlikum. Tallinna lennujaama energiatõhususe ja elektrivõrgu uuendamiseks investeeritakse 9,3 miljonit eurot ning Tartu, Kärdla, Kuressaare ja Ruhnu lennuvälja ja terminali rekonstrueerimistöödeks 5,1 miljonit eurot. 

Riigi rahaeraldust saame kasutada vaid sihtotstarbeliselt lennujaama hoonete küttelahenduste ja elektrivõrkude tõhusamaks muutmiseks.  

Rekonstrueerimistöid rahastatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisest saadud tulu eest ning see makstakse Tallinna Lennujaamale välja osadena aastatel 2024 kuni 2027. 

Taust

Lennujaamatasude arvestamise ja rakendamise põhimõtted on rahvusvaheliselt kindlalt reglementeeritud. Euroopa Liidus reguleerib lennujaamatasude kehtestamist EL direktiiv 2009/12/EÜ, mis sätestab mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja konsulteerimise põhimõtted. Need põhimõtted tagavad õiglase ja avatud suhtluse lennujaamade ja lennufirmade vahel ja on üle võetud ka Eesti lennundusseaduses.  

Lennujaamatasud koosnevad paljudest erinevatest osadest, tinglikult jagunevad need kahte kategooriasse: lennuki kohta arvestatavad tasud (nt maandumis-, parkimistasu) ja reisija kohta arvestatavad tasud (nt reisijatasu, julgestustasu). Nende tasuliikide omavahelised proportsioonid võivad erinevates lennujaamades olla erinevad.