Raadamisvabade toodete määruse (EUDR) kohaselt peab iga ettevõtja, kes viib kauba EL-i turule või ekspordib sealt, suutma tõendada, et kaup ei pärine metsamaalt, mille maakasutus on hiljuti muudetud põllumajandusmaaks või mille raie on aidanud kaasa metsa degradeerumisele. 

Mitmed EL-i liikmesriigid, ettevõtted kui ka kolmandad riigid tõstatasid mure, et nad ei ole suutelised määrust täielikult järgima, kui kohustus rakenduks juba selle aasta lõpus.

Euroopa Komisjon tegi eelmisel kuul ettepaneku lükata määruse rakendamine edasi 2025. aasta detsembrini. Neljapäeval kiitis europarlament edasilükkamise heaks 371 poolt-, 240 vastu- ja 30 erapooletu häälega.

Seega peavad suured ettevõtted ja kauplejad määrusest tulenevaid kohustusi täitma hakkama alates 2025. aasta 30. detsembrist. Mikro- ja väikeettevõtetel on aega kuni 2026. aasta 30. juunini – see lisaaeg peaks aitama ettevõtetel määrusega sujuvalt kohaneda.

Europarlament otsustas seadusesse lisada ka "riskivabade riikide" kategooria. Riigid, mis on klassifitseeritud "riskivabaks" ehk riigid, kus metsaala areng on stabiilne või kasvav, seisavad silmitsi oluliselt leebemate nõuetega, kuna metsade raadamise oht on väike või olematu.

Otsus tähendab, et määrus läheb uuesti arutelule. Muudatuste jõustumiseks peavad need heaks kiitma nii Ülemkogu kui ka europarlament.

Keskkonnakaitserühmad ütlesid, et otsus kohustuste täitmine edasi lükata on kohutav signaal, ajal, mil maailma liidrid kohtuvad Aserbaidžaanis, et suurendada kliimaga seotud kohustusi.

Fernis töötav jurist Julia Christian ütles, et riskireitingu muudatus annaks suure metsaalaga EL-i riikidele eelise. "See on räige roheprotektsionismi juhtum, mis ainult õhutab viha välistes tootjariikides," ütles ta.

Raadamismääruse eesmärk on tagada, et Euroopas müüdavad tooted ei aitaks kaasa Amazoni ja Kagu-Aasia metsade hävitamisele. Seadus kehtib ka Euroopa tootjate kohta.

EUDR-i esitleti kui märgilist sammu võitluses kliimamuutustega, kuid paljud tärkava turumajandusega riigid ütlevad, et see on protektsionistlik ja võib EL-i turult välja jätta miljoneid vaesed väiketalunikke.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul hävitati aastatel 1990–2020 metsade raadamise tõttu 420 miljonit hektarit metsa – pindala, mis on suurem kui EL. Euroopa tarbimine moodustab umbes 10 protsenti ülemaailmsest metsade hävitamisest. Palmiõli ja soja moodustavad sellest enam kui kaks kolmandikku.

Parlamendi poolt 19. aprillil 2023 vastu võetud raadamismääruse eesmärk on võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu, vältides metsade raadamist seoses toodetega nagu veiseliha, kakao, kohv, palmiõli, soja, puit, kumm, süsi ja trükipaber. 29. juunist 2023 kehtima hakanud määruse nõudeid pidid ettevõtted täitma hakkama alates 30. detsembrist 2024.