Faktid on halastamatud: ehkki Euroopa Liit on viimase 20 aasta jooksul mitme liikmesriigi võrra laienenud ja majandus kogusuuruses kasvanud, siis EL-i jälg ja mõju maailma majanduses on kahanenud samal ajal veerandi võrra. Oma võimu on suurendanud USA ja Aasia.

Euroopa liidrid on viimastel aastatel pidanud tegelema koroonapandeemiaga, sõjaga ja energiakriisi lahendamisega, kuid Euroopa aeglasel majanduskasvul on pikemaajalised ja senistest kriisidest kaugemale ulatuvad põhjused. Nende väljajuurimine on ka Eestile eluliselt tähtis, sest avatud majandus on tihedalt seotud regiooni ühisturuga, mis tähendab, et kui Euroopa majandusel läheb halvasti, ei saa meilgi hästi minna.

Euroopa konkurentsivõime tõstmine on küll uue Euroopa Komisjoni üks prioriteet, kuid komisjon üksi seda eesmärki saavutada ei suuda. Vaja on ka ettevõtjate panust ja koostööd. Tuleb kohaneda, innoveerida ja ambitsioonikalt laieneda.

Seetõttu sõnastasidki 19 Euroopa tööandjate ühendust, sealhulgas Eesti Tööandjate keskliit, uue Euroopa Komisjoni kuulamise ja tööle hakkamise eel pealkirja "Europe Unlocked" all ettepanekud majanduse seisakust vabastamiseks. Arengu peamiste piduritena nähakse kuut valdkonda.

Ühisturg töötab poolikult

Esimene takistus on ühisturu võimaluste kasutamata jätmine. 27 liikmesriiki ja Euroopa majanduspiirkonna riigid moodustavad kokku küll ligi 20 triljoni euro suuruse majandusruumi, aga selle mõju rahvusvahelises kaubanduses kahaneb.

Kui liikmesriikides sünnivad ja kasvavad uuenduslikud ettevõtted, siis need ei kasva sageli EL-i ega globaalselt mõjukateks tegijateks. Maailma 50 väärtuslikuma ettevõtte seast leiame EL-ist neli, domineerivad USA ja Aasia ettevõtted.

Mõned olulised turud ei toimi hästi ka liikmesriikide tasemel ja riikidel seisavad ees siseriiklikud reformid, näiteks rahaturgude paremaks koostööks, mis omakorda võimendaks innovatsiooni. Sellele juhtis viimasel ülemkogul tähelepanu ka peaminister Kristen Michal.

Samuti on liidu majandus endiselt liikmesriikide riigipiire mööda killustunud ja piiriülene äritegevus on takistatud. See pärsib kohalikelt turgudelt välja arenemast, innovatsiooni ja tootlikkusse investeerimast. Ühisturu parem toimimine annaks majandusele aastas lisaks 2,8 triljonit eurot ehk enam kui kümnendiku tänasest kogumahust.

Digimajanduses sörgib EL teistel sabas

Teine probleemne valdkond on Euroopa digimajanduse potentsiaali ärakasutamine. Ehkki Euroopas luuakse rohkelt idufirmasid, jääme uute tehnoloogiate ja lahenduste turule toomises ning äriks muutmises ülejäänud maailmale alla ning neist saavutustest lõikavad kasu kolmandad riigid. Siinne teistest vähesem innovatsiooni investeerimine nõrgestab majandust tulevikus.

Itaalia endine peaminister ja hiljuti Euroopa konkurentsivõimet kaardistanud Mario Draghi tõi oma raportis samuti välja, et pea kogu majanduskasvu vahe Euroopa ja USA vahel tuleneb digimajandusest, milles ollakse ookeani meist edukamad. Euroopa võiks tehnoloogia toel kasvatada oma majandust kahe protsendi võrra ja uute tehnoloogiate juurutamine lisaks sada miljardit eurot aastas.

Kolmas suur mure on ettevõtlust lämmatav bürokraatia, mis on 60 protsendile investoritest takistus investeeringute tegemiseks ja selle koormuse vähendamine võiks drastiliselt meelitada nii investeeringuid kui ka innovatsiooni. Komisjoni eelmine koosseis nimetas oma eesmärgiks vähendada bürokraatiat veerandi võrra ja nüüd oodatakse selle sõnadest tegudesse ehk seadusloomesse jõudmist, et loodaks vähem ja lihtsamaid reegleid ning loobutakse üleliigsest.

Kaubanduspoliitika peab kaitset vähendama

Neljas suur võimalus on avatud kaubandus. 85 protsenti maailma majanduse kasvust toimub Euroopast väljas ja viimaste aastatega on EL-i uute kaubanduslepete sõlmimine olnud tagasihoidlik. Pigem on kaubanduspoliitika olnud kaitsev ja Euroopa turule ligipääsu piiranud ning fookus olnud riskide vähendamisel, mitte rahvusvahelisele koostööl ja selle võimaluste kasutamisel.

Ettevõtjate hinnangul tuleb olemasolevaid kaubandusleppeid värskendada ja koostööd süvendada ning laiapõhjaliste vabakaubanduslepetele täienduseks nn minileppeid sõlmida, näiteks sektorite tasemel. Lisaks tasub senisest enam tähelepanu pöörata suhetele Indiaga, mis hulga talentide ja tehnoloogia arenguga üleilmses majanduses järjest mõjukamat rolli mängib.

Rohepööre peaks olema majanduskasvu vedur

Viies suur võimalus on roheülemineku võimaluste ära kasutamine. Kliimaneutraalsust majandust ettevõtjateta saavutada pole võimalik ja seda suudab kõige paremini konkurentsivõimeline majandus, mis on efektiivne, ringmajanduse põhimõtteid järgiv, innoveeriv ja uusi tehnoloogiaid loov.

Majanduse konkurentsivõimet kasvatav rohepööre tooks ettevõtjate arvutuste järgi majandusse täiendavalt 1,5 triljonit eurot aastas kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastal.

Seni on EL kulutanud rohemuutuse ellu kutsumiseks 700 miljardit eurot avalikku raha ja sellest veel suuremaid summasid läheb vaja tulevikus. Avalik toetus võiks edaspidi piirduda hädavajalike avalike hüvedega, mida turg ei suuda pakkuda, ning anda laialdast toetust teadus- ja arendustegevusele.

Samuti peaks tähelepanu minema roheenergiavõimsuste turule meelitamisele, et tööstustele oluline kulu ja regiooni energia lõpphind oleks võrreldav USA ja Aasiaga.

Töötajateta plaane ellu ei vii

Kuues mure on töötajate puudus. 81 protsenti investoritest ütleb, et vajalike oskustega töötajate nappus takistab investeeringut tegemast ning see hoiab tagasi nii rohemuutust kui ka uusi, kiire kasvuga sektoreid.

Selle kriisi lahendamine eeldab hariduse ja tööturu vajaduste paremat kokku viimist ning tervena elatud aastate kasvatamist ja tööelu pikendamist liikmesriikide sees, aga ka talentide senisest paindlikumat liikumist liikmesriikide vahel, mida kohati takistavad kohalikud reeglid.

Kuna ettevõtlusest sõltub ühiskondade jõukus ja võime maksta näiteks õpetajatele, arstidele ja riigi julgeoleku tagajatele palka ning üldsusele olulistesse valdkondadesse investeerida, tähendab majanduslik nõrkus ja mahajäämus vähem jõudu maailma asjades kaasa rääkida, kehvemaid sissetulekuid elanikele ja vähem võimalusi oma sõltumatuse kaitsmiseks. Kui Euroopa Liit ei suuda neid enam oma elanikele pakkuda, kaotab see oma mõtte, märkis Mario Draghi oma raporti esitlemisel. Seega on majanduskasvu tagamine eksistentsiaalne küsimus.