"Näidiseelarve koostamine on valikute lihtsustamiseks kindlasti hea mõte," ütles ERR-ile rahandusministeeriumi pressiesindaja Irina Satsuta.

Ta märkis, et praegu on rahandusministeeriumi fookus riigieelarve baasseaduse muutmise menetlusel riigikogus, millega suurendatakse 2025. aasta riigieelarve detailsust.

"Aruteludega riigieelarve seaduse pildi üle on plaanis jätkata aasta alguses, kui riigikogu on nii baasseaduse muudatused kui ka 2025. aasta riigieelarve vastu võtnud," lisas ta.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas eelmisel nädalal riigikontrolli aastaaruandes tõstatatud probleeme riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse teemal.

Jaak Aaviksoo sõnul on riigieelarve välja selgitamine tavainimesele võimatu ning riigikogu liikmele keeruline. Ta tegi ettepaneku koostada ühe ministeeriumi kulude põhjal näidisriigieelarve.

"Enne, kui valmib järgmine ehk 2026. aasta eelarve – 2025. aasta oma on juba laua peal. 2026. aasta eelarve tuleb septembris, nüüd lähikuudel võib-olla võiks mingisuguse variandi teha ja pakkuda seda," selgitas Aaviksoo oma ideed .

"Rahandusministeerium teeks ja riigikogu siis arutaks, kas niisugune variant sobiks. Leppida enne see formaat kokku, millisena teda esitatakse, et mitte ei tuleks üllatusena jälle, siis keegi ei ole rahul," sõnas Aaviksoo.

Samuti ütles Aaviksoo komisjoni istungil, et tegevuspõhise eelarve koostamine on kordades kulurikkam kui kulupõhise ning mitmetes valdkondades ei ole see otstarbekas. Ta märkis, et toetab eelarve puhul nii-öelda hübriidvarianti ehk kasutada teatud valdkondades tegevuspõhist vaadet ja teistes kulupõhist.

Näidiseelarve võiks Aaviksoo sõnul olla koostatud hübriidvariandina ehk kasutada teatud valdkondades tegevuspõhist vaadet ja teistes kulupõhist.

Ka istungil osalenud riigikontrolör Janar Holm toetas Aaviksoo mõtet koostada näidiseelarve.