Otsused selle kohta, kas võtta kasutusele rohkem tuumarelvi, jäetakse järgmisele Trumpi administratsioonile. Oma esimesel ametiajal kiitis Trump heaks kõik peamised tuumarelvaprogrammid, mille pärandas talle Barack Obama administratsioon. Trump laiendas siis USA tuumajõude veelgi. 

Bideni administratsiooni poliitika lähtub sellest, et Hiina jätkab tuumaarsenali suurendamist ja Venemaa väldib relvastuskontrolli kõnelusi. Ka Põhja-Korea üritab suurendada oma tuumaarsenali. 

Need kolm riiki teevad sõjalises valdkonnas koostööd, see suurendab nüüd mitme konflikti üheaegse tekkimise ohtu.

Selle aasta alguses Bideni poolt allkirjastatud direktiiv annab Pentagonile ülesande töötada välja välja võimalused Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea agressiooni tõkestamiseks. 

Et tulla toime võimalike ohtudega, süvendab Bideni administratsioon koostööd liitlastega ja arendab erinevaid konventsionaalseid relvasüsteeme. Kui need jõupingutused peaksid osutuma ebapiisavaks, siis valmistub Pentagon võtma kasutusele ka rohkem tuumarelvi.

"Kui praegused suundumused lähevad edasi negatiivses suunas, kus Venemaa ütleb relvakontrollile ei, Hiina ja Põhja-Korea (tuumaarsenal) kasvab, võib tekkida tulevikus vajadus suurendada USA tuumarelvade arvu. Küsimus on, kas vajadus selle järele väheneks kui õnnestub saavutada edusamme tavarelvastuse valdkonnas ja tehakse liitlastega tihedat koostööd," ütles üks Bideni administratsiooni ametnik ajalehele The Wall Street Journal. 

Reedel saadetakse aruanne kongressile, seal ei kirjeldata kaalumisel olevaid võimalusi, kuid märgitakse, et "võib olla on vajalik kohandada praegust tuumajõudude võimekust, suurust, et tulla toime mitme vastasega, kes panevad tuumarelvad oma riiklikus julgeolekustrateegias kesksemale kohale". 

Trumpi administratsioonil on USA tuumatriaadi tugevdamiseks olemas mõned võimalused. USA tuumatriaad koosneb kolmest komponendist - strateegilised pommitajad, mandritevahelised ballistilised raketid (Minuteman III) ja tuumarelva kandevõimega allveelaevad. 

Kaitseministeeriumi tuumaasjade endine kõrge ametnik ütles, et Trumpi administratsioon saab päranduseks mõned valikuvõimalused. 

Probleeme tekitab see, et USA praegune tuumarelvade moderniseerimise programm töötati välja, kui Venemaa vahetas veel ameeriklastega oma strateegiliste tuumajõudude kohta andmeid. 

Hiina aga suurendab oma tuumaarsenali oodatust oluliselt kiiremini ja on mahajäämust USA-ga vähendanud. USA kaitseministeerium hindab, et Hiina võib aastaks 2030 ehitada valmis vähemalt 1000 tuumalõhkepead. 

Veel 2018. aastal oli Pekingi käsutuses 200 tuumalõhkepead ning Hiina tuumavõimekuse kasvades peab USA hakkama heidutama korraga kahte tuumariiki.