"Raskuspunkt Vene vägede jaoks on jätkuvalt Donetski oblastis. Edu on küll väike, sõltuvalt päevast liigutakse sadade meetri või kilomeetri kaupa, sest ukrainlaste kaitse on tugev. Kasutatakse erinevaid taktikaid ja sõltuvalt maastikust või asula tüübist liigutakse ikkagi edasi," kirjeldas Väli viimaseid arenguid rindel.

"Seni on Ukraina kaitse siiski suuremas vaates pidanud, küll aga võib tekkida ohtlikke olukordi. Näiteks Toretskisse ja Tšassiv Jari on juba asulasse sisenetud venelaste poolt ja nad on suutnud ka tiibadelt natukene ümber minna," lisas ta.

Väli nentis, et Ukraina vägedel on seal ka nii-öelda kotti jäämise oht. "See oht on täiesti olemas. See oht on kahes kohas. Toretski suunal, kus peamine ukrainlaste varustustee on veel lahti ja ma arvan, et seal suurt katastroofi oodata ei ole. Küll aga on probleem Vuhledari linna juures, kus keskel ukrainlaste kaitse peab, aga venelased on külgedelt mööda läinud. See kott on praegu umbes 10 kilomeetrit sügav ja kõige kitsamas kohas kuni 15 kilomeetrit lai. Ja kui me vaatame ka näiteks Kurahhove sündmusi, tammi õhku laskmist venelaste poolt, siis see on ka Vuhledari kaitsmisega seotud, sest see asub ühel kaitsetiival, ja kui nüüd õnnestub vee taset nii palju tõsta, et seal üleujutused tekivad, siis ukrainlastel on väga tõsised probleemid selle koti varustamisega ja siis ilmselt tuleb sealt välja tõmmata," rääkis Väli.

Väli ütles, et Sõrski on pikalt rääkinud venelaste uuest pealetungist Zaporižžja oblastis, aga viimaste andmete järgi on venelased väidetavalt viinud hoopis Zaporižžja oblastist üksuseid ja varustust Donetski oblastisse. "Nii, et paistab nii, et üritatakse läbimurret laiendada seal, kus on näha mingisuguse edu võimalust. Samuti on informatsiooni, et ka Venemaalt tuuakse üle Mariupoli täiendavad relvastust ja varustust juurde," ütles Väli tõdedes, et Zaporižžja asemel üritatakse ilmselt survet suurendada Donetskis.

Väli sõnul hetkel venelaste rünnaku raugemist rindejoonel märgata ei ole. "Proovitakse pidevalt erinevates lõikudes ja see traditsiooniline ründesuund on säilinud, nii nagu ta ka enne oli," sõnas Väli.

Väli rääkis, et lisaks sellele, et Venemaale ja ka rindele on jõudnud Põhja-Korea sõdurid, tuuakse viimaste andmete järgi Põhja-Koreast ka relvasüsteeme.

Rääkides Venemaa Kurski oblastist, ütles Väli, et ukrainlased on hõivatud alasid suutnud väga osavalt kaitsta. "Lahingud käivad peamiselt Malaja Loknja ümbruses, kuhu Venemaa on päris suurte jõududega üritanud peale tungida ja ukrainlased on ühes laines puruks lasknud lausa 17 soomusmasinat. Kaitse seal peab," ütles Väli.

Ta lisas, et Malaja Loknja hoidmine hoiab ka põhjasuunda lahti, kust teoreetiliselt võivad ukrainlased liikuda ka Korenevo peale. 

"Ma arvan, et praegu Venemaa üritab enne USA administratsiooni vahetumist suruda end peale nii palju kui vähegi võimalik. Sest kõik konflikti pooled aduvad, et tuleb mingi muutus, iseasi, missugune see muutus saab siis olema," lausus Väli.

Väli rääkis, et Ukraina loodab ilmselt administratsiooni vahetudes abi suureneb.

"Trump on küll suur küsimärk, aga ta on siiski persoonina tunduvalt resoluutsem minu arvates kui Biden. Ukrainlaste lootus on selle peal, et ehk USA kui kõige suurem abi andja muutub konkreetsemaks," sõnas Väli.