Briti valitsusjuhi avalduse kutsus esile üha süvenev tüli seoses väljaande The Telegraph ajakirjaniku Allison Pearsoni aastataguse islamikriitilise postitusega sotsiaalmeediakanalis X (endine Twitter). Starmer sekkus pärast seda, kui poliitikud, kodanikuaktivistid ja Briti välisluure agentuuri MI6 endine juht hoiatasid, et vihakuritegude seadusi kasutatakse ära sõnavabaduse summutamiseks, vahendas väljaanne The Telegraph.

Essexi politsei on sattunud terava tähelepanu alla seoses otsusega algatada Pearsoni suhtes uurimine väidetavalt solvava postituse tõttu. Kaks politseiohvitseri külastasid teda hiljuti tema kodus ja kutsusid politseisse vastama küsimustele, mis on seotud intsidendi või kuriteoga, mis õhutab rassilist vaenu internetis, vahendas The Telegraph.

Juhtum on tekitanud laialdast pahameelt ning üha kasvava surve leiboristide valitsusele ohjeldada politseid nende püüdlustes tegelda mittekuritegelike vihkamisjuhtumitega (NCHI).

Nii ütles konservatiivist varisiseminister Chris Philp, et politsei kasutab vihakuritegude seadusi 90 protsendil juhtudest valesti, samas kui John Stevens, Londoni politsei endine juht, kutsus jõude üles keskenduma vägivaldse kuritegevusega võitlemisele, mitte inimeste arvamuste kontrollimisele internetis. Ka endine MI6 juht Richard Dearlove leidis, et Pearsoni uurimine oli ressursside raiskamine.

Brasiiliasse G20 tippkohtumisele saabunud Starmerilt küsiti, kas politsei peaks eelistama sõnavabadust riivatud tunnete kaitsmisele.

"Ma arvan, et üldpõhimõttena peaks politsei keskenduma sellele, mis on nende kogukondade jaoks kõige olulisem," vastas Starmer. "See on politsei enda asi, iga konkreetse politseiosakonna otsus, nii et nad saavad teha oma otsuseid ise ja ilmselgelt ka vastutavad nende otsuste eest ise."

Peaminister viitas siseministri Yvette Cooperi ülevaatele NCHI-de rakendamise kohta. Selliseid teateid saab registreerida, kui keegi, mitte tingimata ohver, teatab politseile, et on kellegi sõnavõtu peale solvunud. Samast selgus, et kuigi NCHI-d ei käivita kriminaaluurimist, registreeritakse need politsei andmebaasides ja need võivad tulla välja laiendatud taustakontrolli käigus, näiteks kui keegi kandideerib õpetajaks. Siseministeeriumi raporti kohaselt peaks politsei välistama kaebused, mis on triviaalsed, irratsionaalsed või pahatahtlikud või on seotud seaduslikult omandatud seisukohtade väljendamisega.

Kuid politseiinspektsiooni septembris avaldatud aruandes leiti, et paljud üksused ei suuda juhiseid õigesti rakendada. Selle kohaselt tähendas segadus reeglites seda, et ohvitserid võtsid riskikartliku lähenemisviisi, mille saab sõnastada põhimõttena "Kahtluse korral registreeri".

Selle tulemusena registreeriti NCHI-sid liiga sageli kaebuste kohta, mida saab kirjeldada kui inimeste haavatud tunded.

Nii avalikustas feministlik kirjanik Julie Bindel nädalavahetusel ajalehes The Telegraph juhtumi, kuidas politseinikud koputasid tema uksele pärast seda, kui olid saanud tema sotsiaalmeediapostituse järel kaebuse. Ehkki politseinikud keeldusid talle ütlemast, millise postituse peale kaebus tuli, olevat selle esitanud Hollandis elav transsooline mees.

Konservatiivide endine parlamendiliige Tom Hunt on samuti rääkinud, kuidas tema suhtes registreeriti NCHI pärast seda, kui leiboristide aktivist esitas kaebuse tema kohalikus ajalehes avaldatud mure peale, et suures osas vastutavad kuritegevuse eest Ipswichi kesklinnas teatud kindlad kogukonnad.

Chris Philp, kes eelmise valitsuse politseiministrina karmistas NCHI-de reegleid, ütles, et politsei peaks neid registreerima äärmiselt harva, ainult siis, kui on tõeline ja otsene oht kuriteo toimepanemiseks.

"Kui keegi näib näiteks ähvardavat vägivallaga või ta väljendab erakordselt rassistlikke või naisi vihkavaid seisukohti, mis võib viidata sellele, et see võib viia kuriteo toimepanemiseni, siis ma arvan, et me tahame, et politsei hoiaks sellel silma peal," märkis Philp. "Kuid enamik, ilmselt 90 protsenti nendest NCHI-dest, mida vaadatakse, ei vasta sellele [lävendile]. Politsei ei tohiks valvata sõnavabaduse järele. Politsei ei tohiks valvata mõtteid," rõhutas ta.

"Nad peaksid keskenduma tegelikule kuritegevusele või käitumisele, mis jääb veidi alla kuritegeliku künnise ja võib reaalselt ja vahetult viia kuriteoni. Me tahame keskenduda neile kuritegudele, mitte mõtete üle valvamisele," rääkis Philp.

Londoni politsei endine juht John Stevens ütles, et politsei peaks prioriteediks seadma sellised asjad nagu vägivald tänavatel ja noaga toime pandud kuriteod.

Ka MI6 endine juht Richard Dearlove ütles, et on naeruväärne, et politsei raiskab oma aega Pearsoni postitust uurides.

Siseminister Cooper püüab siiski tühistada tooride otsust vähendada NCHI-de registreerimist, eriti seoses antisemitismi ja islamofoobiaga, et politsei saaks neid järjekindlalt registreerida.

Ta on väljendanud muret, et lävendi tõstmine ei võimaldaks politseil registreerida antisemiitlikku ja islamofoobset sõnakasutust, mis võib kasvada üle tõsiseks vägivallaks. Cooper peaks sel nädalal teatama, et politseile kehtestatakse miinimumstandardid kuritegude lahendamiseks, sealhulgas naistevastane vägivald, noaga kuriteod, röövimised ja vargused.

Ta kavatseb luua ka politseis üksuse, mille eesmärk on lõpetada niinimetatud postiindeksi loterii, kus mõned politseijaoskonnad esitavad kuni kuus korda tõenäolisemalt kahtlustatavale süüdistuse kuriteo, näiteks poevarguse eest, kui teised jaoskonnad.

Uus üksus hakkab jälgima politseinike eesliinil veedetud aega ja koguma andmeid kuritegevuse liikide kaupa, et anda kohalikest tulemustest selgem pilt.

See peegeldab 2001. aasta leiboristide tollase siseministri David Blunketti sarnast algatust ja selle eesmärk on paremini jälgida leiboristide jaoks prioriteetseid valdkondi, nagu antisotsiaalne käitumine, noaga kuritegevus ning naistevastane vägivald. 

Politseiüksused võetakse jälgimise alla kesksete näitajate, sealhulgas kõnedele ja intsidentidele reageerimise aja osas, et tagada miinimumstandardite täitmine riigi kõigis piirkondades. Vajadusel saadetakse kohale töörühmad, mis peaks konkreetse politseiüksuse tööd aitama parandada.

Samuti keskendutakse politsei standarditele, kogudes andmeid üleastumise, kontrollimenetluste ja distsiplinaarprotsesside kohta. Sellega püütakse välja juurida need, kes ei sobi teenima, aidates samal ajal taastada üldsuse usaldust politsei vastu.