Ühendkuningriik peab tõstma oma valmisolekut konfliktideks, eriti Venemaalt lähtuvaks, julgustades selleks oma inimesi võitlusvalmidusele, suurendades relvatööstuse võimsust ja arendades selleks vajalikke oskusi, ütles riigi sõjaväejuht esmaspäeval.

"Venemaa juhtkond on selgelt öelnud, et soovib NATO-le väljakutse esitada, seda piirata, lõhestada ja lõpuks hävitada," ütles Briti kaitseväe ülemjuhataja, õhuväe marssal Richard Knighton mõttekojas RUSI peetud iga-aastases loengus. "Meie liitlastele on selge, et Venemaa tekitatud oht NATO-le ja Ühendkuningriigile kasvab ... Kui me ei suuda tõsta teadlikkust ja ergutada ühiskonnas diskussiooni riskide kohta, ei saa me oodata, et valitsus, ühiskond ja tööstus tegutseksid või kannaksid kulusid."

Knighton ütles , et Ühendkuningriik pole veel tundnud Venemaa ohtu nii teravalt kui paljud tema liitlased Euroopas, kes on juba astunud samme kaitsehangete suurendamiseks ja mõnel juhul taastanud ka kohustusliku ajateenistuse.

Euroopa asunud tegelema olukorraga, mis ootab ees pärast USA presidendi Donald Trumpi nõudmist, et maailmajao riigid võtaks üle suurem osa NATO tavapärasest kaitsevõimest, seda eriti ajal, mil Venemaa agressioonisõda Ukrainas jätkub.

Knightoni sõnad tundusid olevat suunatud Suurbritannia, selle valitsuse ja rahva julgustamisele võtma võimaliku laiema konflikti ohtu tõsisemalt ja tegutsema kiiremini, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Knighton ütles, et kuigi eesmärk peab olema sõja ära hoidmine, peab Suurbritannia julgustama rohkem inimesi olema valmis võitlema regulaararmees ja reservis, suurendama tööstuse võimekust, et suurendada varusid ja relvastust ning arendada oskusi, mida kaitsetööstus vajab.

Relvajõudude õõnestamine peab lõppema ja selle asemel peab Briti armee võtma NATO-s juhtrolli ning Ühendkuningriik peab võitma võidujooksu uue tehnoloogia kasutuselevõtuks ja selle integreerimiseks oma võitlussüsteemi, rõhutas ta.

"Pojad ja tütred, kolleegid, veteranid ... kõik mängivad oma rolli. Ehitada. Teenida. Ja vajadusel võidelda. Ja rohkem peresid saab teada, mida tähendab ohverdamine meie rahva eest," ütles marssal. "Seepärast on nii oluline, et me selgitaksime muutuvat ohtu ja vajadust sellele vastu seista," ütles Kinighton.

MI6 juht rääkis Vene ohust

Venemaa kujutab endast agressiivset, ekspansionistlikku ja revisionistlikku ohtu, mille eesmärk on endiselt Ukraina allutamine ja NATO liikmete ahistamine, ütles Briti välisluure MI6 uus juht Blaise Metreweli oma esimeses avalikus kõnes, mille ta esmaspäeval pidas.  

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin venitab sihilikult läbirääkimisi, mida peetakse Ukrainas rahu saavutamiseks, püüdes samal ajal oma kriitikuid rünnata erineva taktikaga alates sabotaažist kuni lennujaamade töö häirimiseni droonilendudega, ütles Ühendkuningriigi välisluure juht.

"On piinav näha, et sajad tuhanded inimesed on surnud ja hukkunute arv kasvab iga päevaga seetõttu, et Putin tahab ajalugu moonutada ja püüdleb suurema austuse poole," ütles Metreweli. "Ta venitab läbirääkimisi ja lükkab sõja maksumuse omaenda rahva õlule," ütles ta oma kõnes, mille ta pidas agentuuri peakorteris Londonis.

Metreweli rõhutas, et Venemaa ei tohiks kahelda Suurbritannia püsivas toetuses Ukrainale ja et surve, mida London Ukraina nimel avaldab, jätkub.

Metreweli süüdistas Venemaad ka taktika kasutamises, mis jääb sõja lävendi alla, sealhulgas küberrünnakutes kriitilisele infrastruktuurile, lennujaamade ja sõjaväebaaside ümbrusesse droonide saatmises, agressiivses tegevuses merel ja vee all, süütamistes ja sabotaažis ning info-operatsioonides.

"Kaose eksport on Venemaa rahvusvahelise suhtluse põhiline omadus, mitte kõrvalekalle, ja me peaksime olema valmis selle jätkumiseks, kuni Putin on sunnitud oma kalkulatsioone muutma," ütles ta.

Venemaa eitab regulaarselt süüdistusi, et ta on lääneriike mõjutavate drooniintsidentide või küberrünnakute taga. Samuti eitab ta igasuguseid plaane rünnata NATO-t, mis on alates Moskva 2022. aasta sissetungist Ukrainale relvi, luureandmeid ja muud abi pakkunud.

Metreweli oli varem MI6 tehnoloogiajuht, keda tähistatakse koodnimega Q, ja suur osa tema kõnest keskendus tehnoloogiliste uuenduste, näiteks tehisintellekti, biotehnoloogia ja kvantarvutuse, tekitatud ohule. See tähendab, et igasugune võim muutub hajutatumaks ja ettearvamatumaks, laieneb riikidelt korporatsioonidele ja mõnikord ka üksikisikutele, ütles ta.

"Tehisintellektil töötavad robotid ja droonid on suurepärased skaleeritud tootmiseks, kuid samas ka lahinguväljal laastavad. Haigusi ravivad avastused võivad luua ka uusi relvi," ütles ta. "Ja kuna riigid võistlevad tehnoloogilise ülemvõimu nimel või kui mõned algoritmid muutuvad sama võimsaks kui riigid, võivad need hüperpersonaliseeritud tööriistad saada uueks konflikti ja võimu taotlemise teguriks," tõdes luurejuht.

Nende väljakutsetega silmitsi seistes võtab MI6 aktiivsema ja operatiivsema rolli, lubas Metreweli.

"Me võtame kalkuleeritud riske, kui auhind on märkimisväärne ja riiklik huvi selge," ütles ta. "Me ei lasku kunagi oma vastaste taktika juurde. Kuid me peame püüdma neid üle mängida."

Metrewelist sai MI6 esimene naisjuht, kui ta võttis selle ameti oktoobris üle Richard Moore'ilt – roll, mida tuntakse koodnimega C – selle organisatsiooni 116-aastase ajaloo jooksul.