Alates 2022. aasta septembri Nord Streami gaasitorude plahvatusest räägivad lääneriigid üha elavamalt merealuse taristu kaitsest. Arutelud said hoogu juurde möödunud aasta oktoobris, kui Hong Kongi lipu all sõitnud Newnew Polar Bear lõhkus Eesti-Soome gaasitoru ning tõenäoliselt ka Eestit ja Soomet ning Eestit ja Rootsit ühendavad sidekaablid. Sel esmaspäeval tuli teade, et purunenud on ka Saksamaad ning Soomet ning Rootsit ja Leedut ühendavad sidekaablid.

"Merealune taristu on nii pikk ja kulgeb selliselt, et teda sada protsenti füüsiliselt kaitsta ei ole võimalik," sõnas Erkki Koort. 

Küll aga saab Koorti sõnul palju ära teha, et rünnakuid ennetada. "Üks ennetusmeede on paigaldada nii sensoreid, kui ka igasuguseid akustilisi seadmeid, aga need annavad märku siis, kui rünnakut konkreetselt toime pannakse," rääkis Koort ning lisas, et teine ülioluline ennetusmeede on luureinfo kogumine. "Ja see hõlmab kindlasti ka laevade liikumise kaardistamist. Ja mitte ühekordselt vaid pidevalt," sõnas Koort.

Ta märkis, et enne taristu ründamist kogub vastane piirkonna kohta infot. Seda tehakse nii sõjalaevade kui ka tsiviiluurimislaevadega. Ning kui on näha, et kusagil tuntakse taristu vastu elavamat huvi, saab sinna ka vajalikke heidutusmeetmeid suunata. 

"Põhimõtteliselt võib küll öelda, et rünnata saab igat piirkonda, aga tegelikult valitakse välja kas merepõhjast tingitult või logistilistel asjaoludel mingi piirkond, millele rünnak keskendub," rääkis Koort. 

Suvel patrullisid Läänemerel liitlaste sõjalaevad  

Vaatamata võimatuna näivale ülesandele, on üht-teist tehtud ka selleks, et merealust taristut füüsiliselt kaitsta. Tänavu mais kõlas teade, et NATO moodustas veealuste kaablite ja torujuhtmete kaitsmiseks eraldi üksuse. 

Ühendkuningriigi juhitud ühendekspeditsioonivägi alustas sõjaliste tegevustega Läänemerel juba läinud aasta detsembris. Toona saadeti piirkonda patrullima 20 liitlaste sõjalaeva koos lennukite ja helikopteritega. 

Tänavu juunis tõstis ühendekspeditsioonivägi oma võimed taas üles. Operatsiooni Nordic Warden ehk Põhjamaade Valvuri raames patrullisid liitlaste õhu- ja mereväed Läänemerel ligi kuu aega. 

Erkki Koort tõdes, et päras taolise operatsiooni lõppu on olukord endine ning pigem võib toimunut vaadata õppusena. 

"Ei ole muidugi välistatud, et avalikkuses pole lihtsalt välja öeldud, et selle aja kohta oli olemas mingisugune eelinfo. Et lihtsalt sellele ajale plaaniti laevastiku aktiveerimine ja võib-olla seetõttu jäi mingi rünnak ära. Aga seda me ei tea, see on spekulatsioon," sõnas Koort.

Maailmas suudab merekaableid parandada 60 laeva 

Kuna merealuse taristu kaitse on väga keeruline, tuleb Koorti sõnul senisest hulga enam mõelda sellele, kuidas võimalikele rünnakutele reageerida. Ta märkis, et kogu maailmas on 60 laeva, mis suudavad veealust taristut parandada.

"Kui kiiresti need spetsiifilised laevad ja oskustega meeskond kohale jõuavad, sõltub sellest, mida nad parajasti samal ajal teevad. Ega nemad ei istu jõude," rääkis Koort.

"Suure tõenäosusega nad ehitavad samal ajal mõnda teist trassi või tegelevad hooldustöödega. Ja selleks, et nad saaks seda riket parandada, tuleb nad kuskilt mujalt ära võtta," ütles Koort. 

Kliimaministeerium on Eleringile andnud ülesande sõlmida selle aasta jooksul leping, et vajadusel tuleks kohale laev, mis aitaks remontida Eesti ja Soome vahelisi elektrikaableid. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisijuht Kerli Zirk rääkis, et elutähtsat teenust osutavad sidefirmad peavad oma toimepidevuse plaanis ära kirjeldama nii võimalikud riskid kui ka maandamismeetmed. 

Ta ütles, et meie regioonis suudab merealuseid kaableid parandada kolm ettevõtet, ning nendega on taristuomanikel lepingud sõlmitud. Kusjuures kiireid parandustöid ei pruugi takistada ainult tarviliku laeva puudumine.

"Kui me mõtleme ka eelmise aasta sidekaabliintsidentidele, mis toimusid oktoobrikuus, siis probleem oli selles, et ilm oli merel lihtsalt niivõrd halb," meenutas Zirk. "Aga meile teadaolevalt on ka üks ilmastikukindel laev praegusel hetkel siin piirkonnas ehitamisel," lisas ta. 

Eestit maailmaga ühendavad sidekaablid pakuvad ülekatet 

Ka Kerli Zirk ütleb, et merealuseid kaableid lõpuni kaitsta pole võimalik. Parandustööde tarbeks eellepingute sõlmimisega vähemalt sama oluline on Zirki sõnul see, et ükski sidefirma ei sõltuks ainult ühest välisühendusest. 

"Mereühendusi on meil kaheksa ja maismaaühendusi viis," sõnas Zirk. "Me oleme ka selle kindlaks teinud, et reaalne vajadus, et tagada side lõppkasutajale, on tunduvalt väiksem kui välisühenduste arv." 

Zirk rõhutab, et kriitilise taristuga seotud intsidentidele reageerimisel on oma roll nii ettevõtetel kui ka riigil. Näiteks seda, kust konkreetselt sidekaabel katki on, saab öelda taristu omanik. Selle info saab ta anda mereväele ja ka uurimisasutustele. 

"Kui merevägi märkab mingeid anomaaliaid merel kaablite läheduses liikluse mõttes, siis nad teavitavad ka meid ja taristuomanikke, et nemad oleksid oma juhtimiskeskustes ja olukorrapildi loomisel eriti tähelepanelikud," rääkis Zirk.

Ta kinnitas, et taolises infovahetuses on asutused ja ettevõtted viimase aastaga suure arenguhüppe teinud. "Kui eelmisel aastal meil intsidendid olid, ei olnud see üldse enesestmõistetav, et me sellist infot vahetame ja kui kiiresti me seda teeme. Aga tänaseks oleme me selle kõigi osapooltega kokku leppinud ja võib öelda, et see toimib väga hästi," rääkis Zirk.