Läänemeres katki läinud kaks sidekaablit jäid Hiina lipu all sõitva kaubalaeva Yi Peng 3 teekonnale. Laev on praegu ankrus Kattegati väinas, väidetavalt Taani territoriaalvete ja majandusvöödi piiri peal.

Taani merevägi jälgib Hiina kaubalaeva. Rootsi politsei kinnitusel on laeva omaniku ja kapteniga kokkulepe, et nad ei liigu, ja Yi Peng 3 pardale minekuks peaks kohalike võimude ohuhinnang olema kõrgem.

Mereõiguseksperdi Alexander Loti sõnul tuleb sellise operatsiooni puhul arvestada, et see viidaks läbi õiguslikult hallis alas. Samas on tema arvates selge, et rannikuriigid ei saa enam lihtsalt lasta oma kriitilist taristut lõhkuda. Peale vahetu mõju on rünnakutel ka luureinfoline väärtus.

"Rannikuriikidel ongi siin oluline justnimelt mitte kõhelda. Mitte jääda enam pealtvaatajaks nii, nagu võib-olla põhjendamatult on olnud Eesti senine seisukoht läbi viimase aasta Balticconnectori intsidendi järel, et me ei sekku meresõiduvabaduse teostamisse isegi, kui meie kriitilist taristut rünnatakse," selgitas Lott.

Endine mereväe ülem Jüri Saska aga ütles, et Balticconnectori gaasitoru juhtum leidis aset Soome majandusvööndis, mistõttu on keeruline Eesti rollile hinnangut anda. Saska sõnul saab vajadusel iga laeva pardale minna, aga protseduur sõltub sellest, millistes vetes parasjagu ollakse. Nii-öelda vägisi pardale minek on Saska kinnitusel poliitiline otsus, mida tuleb teha kõige kõrgemal tasemel.

"Merevägi on siin saanud ka teenimatut kriitikat selle üle, et me justkui pole teinud ja pole käinud ja pole olnud. Kui kästakse, siis laseme põhja selle, keda kästakse põhja lasta ja nii ongi. Ja kui kästakse pardale minna, siis minnakse. Selleks, et adekvaatselt reageerida, käituda, tuleb kohal olla ja seal, ma ütleks, peaks täna vaatama peeglisse, kas meie merevägi on piisavalt varustatud õigete vahenditega ehk siis laevade ja relvadega," kommenteeris Saska.

"Vaatame seda aastatagust juhtumit ja mis on vahepeal juhtunud, siis meie infovahetus on läinud oluliset paremaks ja me suudame kiiremini reageerida, aga kõige suurem probleem jätkuvalt on rahvusvaheline mereõigus ja territoriaalveed, kus tegelikult meil väga palju sekkumisvõimalusi ei ole," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Taani ja Rootsi võimude ühepoolne sekkumine võiks tähendada erinevate rahvusvaheliste kohtute menetlust, mis ei pruugiks Alexander Loti arvates olla sugugi halb. See annaks õigusliku selguse maailmas, kus uute kokkulepete sõlmimine on äärmiselt keeruline.