"Nii kaua kuni oldi endiste liistude juures ja vaikselt edasi areneti, siis läks kõik hästi, tegelikult ettevõte jõudis kasumisse lausa. Aga ühel hetkel kui taheti hästi palju ja plahvatuslikult laieneda, aga ei suudetud leida selleks piisavalt ressursse, ei lennukeid ega meeskondi, ma arvan, et see saigi saatuslikuks," rääkis Urva.

Urva juhtis Nordicat 2019. aastast kuni 2022. aasta alguseni. Ta sõnas, et tema lahkumise ajal jõudis ettevõte ka esimest korda kasumisse.

"Kogu selle ettevõtte ajaloo jooksul on natuke seda ülepingutamist ka varem tehtud. Tuletame meelde algusaastaid – hakati uusi sihtkohti lisama, aga samal ajal ei suudetud piisavalt leida lennukimeeskondi," kirjeldas Urva.

Koroonast tuli ettevõte Urva sõnul edukalt läbi. "Kui see mööda sai, hakkas jälle areng peale ja praegu ettevõtte lõpu üheks peamiseks faktoriks sai SAS-iga koostöö. Kui oleks see koostöö jätkunud, oleks ettevõte võinud ka edasi tegutseda, vaatamata sellele, et vahepealse paari aasta jooksul laienemisotsuste tõttu kahjumisse jõuti," ütles ta.

Rahvusliku lennukompanii mõiste on Urva sõnul viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Tema ei näe, et riik hakkaks veel uut lennufirmat tegema.

"Nordica tegelikult täitis temale algselt pandud lootused ära. Ta tekkis siis, kui Estonian Air oli sunnitud uksed kinni panema, et ei katkeks regulaarne lennuühendus Tallinnast. See eesmärk ka täideti. Vahepeal konkurentsiolukord muutus ja kui Eesti inimestel oli võimalik naaberriigi maksumaksja raha eest odavalt lennata Tallinnast välja, siis tõesti oli mõttetu jätkata liinilende Tallinnast. See oli ka põhjus, miks 2019 hakati lende sulgema," rääkis Urva.

Urva juhtis aastatel 2002–2005 ka Nordica eelkäijat Estonian Airi. Aastail 2012–2015 oli ta sama ettevõtte nõukogu liige.