Võrreldes sõja- ja koroonaeelse ajaga on kaupade lastimine vähenenud poole võrra ning madalseis oli möödunud aastal, kuid alates selle aasta teisest kvartalist on olukord järjest paranenud.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm rõhutas, et see pole mõne kuu pikkune ajutine anomaalia, mida Eesti-taolises väikese majandusega riigis ikka ette tuleb. Näiteks kolmandas kvartalis veeti kaupu ligi seitse protsenti rohkem kui aasta tagasi.

"Kõik kaubaliigid tegid kõva tõusu ja eriti võiks ära märkida just meie kõige suurema kaubagrupi, veoautode üleveo, ja teisena konteinerid. Konteinerid lausa tõusid üle kümne protsendi," rääkis Kalm.

"See on väga positiivne. näidates ka ekspordi ehk meie oma väljaveetava kauba kasvu. Ehk siis teises kvartalis oli näha, et Eesti eksport hakkab juba paranema. Aga kolmandas meie vähemalt Tallinna Sadamas näeme, et Eesti eksport on kosunud üheksa kuu lõikes kaks protsenti," ütles Kalm.

Merekaubandus on globaalne äri: sihtriike, kuhu Eesti sadamatest kaup läheb, on 60 ja lähteriike on umbes 50.

Venemaa ja Hiina kaubandus on sisuliselt katkenud

2023. aastal vahendas Tallinna Sadam veel väikeses kogused veeldatud gaasi, ent nüüd on jäänud liikvele natuke konteinereid.

"Ja kui me vaatame Venemaad, siis tegelikult 2024. aastal meile ei tulnud praktiliselt mingit kaupa. Natuke liigub konteinereid, nende sisu kontrollimine on maksu- ja tolliameti jaoks eraldi töö. Möödunud aastal veel vahendasime veeldatud gaasi, nüüd on ka see läinud," märkis Kalm.

Tallinna Sadama juht tunnistas, et Venemaast ida ja lõuna poole jäävate riikide ehk Kesk-Aasia kaupade vedu pole käima läinud ja ilmselt ei lähegi. Vähesel määral veetakse Kasahstani puidutooteid, umbes 5000 tonni, mis on väike kogus. Samuti puudub Eesti sadamate sihtriikide hulgast Hiina. Veel 10-15 aastat tagasi loodeti just Hiina sadamatega koostöö käivitamist, kuid sellest pole asja saanud ning nüüd on poliitilised olud ka radikaalselt muutunud.

Kõige suurem Eesti sadamate kasutaja on Soome

"Me teenindame väga palju Soome eksporti ning importi, teisena muidugi Rootsi. Aga kui vaadata konteinerite vedu, siis Belgia ja Holland on olulised riigis, sinna on meil ka regulaarne kaubalaevaühendus," sõnas Kalm.

Seega on Eesti sadamad muutunud regionaalsete riikide kaupade veo sõlmpunktiks ja teenindavad nüüd põhja-lõuna suunda ehk Eesti kaudu veetakse kaupu Skandinaaviast lõunasse ja vastupidi.

"Seda kõike teadsime tegelikult juba aastaid tagasi, sest venelased ehitasid hoogsalt sadamaid Peterburi piirkonda. Venelaste sissetung Ukrainasse ainult kiirendas neid protsesse," ütles  Kalm.

Skandinaavia ettevõtete teenindamine kasvab. "Meid aitavad sadamate lähedased  tööstuspargid, kus on vabu maid ja ikkagi Skandinaavia ettevõtted, eriti rootslased, toovad tootmist Kaug-Idast, Hiinast tagasi. See on hetk, kus meil on võimalik neid tööstuskomplekse meelitada just oma sadamatesse. Nii et see on ajalooline positiivne võimalus meile," rõhutas Kalm.