Elektritarbijatel on valik börsipaketi ja fikseeritud hinnaga paketi vahel ning viimased jagunevad omakorda sellisteks, mida on võimalik igal ajal lõpetada, ning sellisteks, mille enne tähtaega üles ütlemisega kaasneb trahv.

Kui vaadata pakette, mille varasema ülesütlemisega trahve ei kaasne, siis Eesti Gaas neid ei pakugi ja teised elektrimüüjad võimaldavad neid praegu sõlmida ainult kuueks kuuks.

Alexela energiamüügi valdkonna juht Tarmo Kärsna ütles ERR-ile, et ilma trahvita lepingud, mis olid pikemad kui kuus kuud, olid elektrimüüjate riisikol kuni 2021. aastani, kui tekkis seaduslik õigus tarbijatele lõpetamise trahvi kokku leppida.

"Vahepealsel perioodil kehtinud universaalteenus muutis turgu ja võimaldas klientidel trahvivabalt pikkadest lepingutest loobuda ning ka hilisem universaalteenuselt ära liikumine oli trahvivaba," lisas Kärsna. "Kuus kuud on piisavalt lühike aeg, kus elektrimüüja saab tururiskid maandatud ning kliendid reeglina nii lühikeseks perioodiks lepinguid ei sõlmi, sest hind on kallim kui pikematel lepingutel".

Enefiti energiatoodete juht Sander Randver ütles, et nemadki pakuvad ennetähtaegse lõpetamise tasuta vaid kuueks kuuks fikseeritud lepinguid, ehkki varem oli neid võimalik sõlmida ka pikemaks ajaks. Muudatus tehti 2022. aasta kevadel.

"Turuolukord on muutunud ning hinnamuutused on võrreldes varasemaga raskemini prognoositavad. Selleks, et tagada paremad tingimused meie klientidele, kaasneb pikemalt fikseeritud elektripakettidega ennetähtaegse lõpetamise tasu," põhjendas Randver.

Katkestamistrahvita paketid on alati kallimad

Portaal elektrihind.ee lähtub hinnastatistikas keskmise leibkonna aastasest tarbimisest, mis on 3464 kilovatt-tundi. Nende andmetel on sellisel puhul ilma katkestamistasuta fikspakettidest praeguse hinna järgi kõige soodsam Alexela Pingevaba, kuid tuleb arvestada, et tegelikkuses on tegu paketiga, kus hind fikseeritakse ühe kuu kaupa ehk see ei püsi muutumatuna.

Praegu on niisuguse paketi keskmine ühikuhind 12,48 senti kilovatt-tunnilt ja kuutasu 2,02 eurot.

Harilike ehk tõepoolest kuus kuud muutumatuna püsiva hinnaga katkestamistasuta pakettidest pakub soodsaimat hinda Elektrum, kelle Väikse Klõpsu ja Kasuliku Klõpsu paketis on mõlemas keskmiseks ühikuhinnaks 14,14 senti kilovatt-tunnist. Kuutasu on nendes pakettides 1,88 eurot.

Septembri lõpus pakuti Väikse Klõpsu paketis hinna fikseerimist 15,8 sendiga kilovatt-tunnist, oktoobri hakul langes aga hind 13,93 sendini.

Kolmandal kohal on elektrihind.ee võrdluses Enefiti pakett Kindel 6, kus ühiku keskmiseks hinnaks on 14,41 senti kilovatt-tunnilt ja kuutasu 2,02 eurot.

Sander Randver ütles, et katkestamistrahvita paketid olnud alati kallimad, sest fikseeritud paketid põhinevad elektri tulevikutehingute hinnal.

"Elektrihind on energiakriisieelse ajaga võrreldes märgatavalt kasvanud. Sellest tulenevalt on nende tehingutega kaasnevad riskid elektrimüüjatele samuti kasvanud," selgitas Enefiti energiatoodete juht.

Kuue kuu pikkuse elektripaketi hind on Randveri sõnul võrreldes kevadega tõusnud, sest pakett kehtib talvekuudel, mil elektri hind on kõrgem. Kevadel on aga taas oodata kuuekuise paketi hinna langust, sest siis sõlmitavad lepingud kehtivad suvel, mil turul on palju odavat energiatoodangut.

"Seejuures ei mõjuta kuue kuu pikkuse elektripaketi hinda lepingu lõpetamise tasu puudumine," lisas Randver.

Tähtajalise paketi katkestamine võib tuua suure trahvi

Tähtajaliste fikseeritud hinnaga pakettide keskmine hind on soodsam ning lepingu saab sõlmida kuni 36 kuuks, kuid nendest enne määratud aega loobumine võib osutuda päris kulukaks.

Eesti Gaasi Kindlas paketis jääb keskmine ühikuhind sõltuvalt paketi kestusest, milleks saab valida 12, 24 või 36 kuud, vahemikku 11,54-11,84 senti kilovatt-tunnist ja kuutasu puudub. Leping sõlmitakse aga 36 kuuks ja tähtajast varem lepingu lõpetamisel tuleb maksta trahvi, mis ulatub kuni 50 protsendini tarbimata jäänud elektri maksumusest.

Hüvitist, mida lepingust ennetähtaegse väljumise eest küsitakse, ei ole Eesti Gaas ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kersti Tummi sõnul viimasel poolaastal suurendanud.

Hinna poolest järgneb sellele paketile Elektrumi Kasulik Klõps, mille puhul on kuuekuulise paketi puhul ööpäeva hind 12,30 senti kilovatt-tunnilt ja kuutasu 1,88 eurot. Ka see leping sõlmitakse 36 kuuks ning Elektrumi trahv ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest on 720 eurot, mis väheneb 20 euro võrra iga sõlmimise algusest möödunud kuuga.

See tähendab, et klient, kes soovib lepingu näiteks aasta pärast selle sõlmimist üles öelda, peab trahvisummana tasuma 480 eurot.

Kolmandale kohale jääb Alexela 36-kuulise tähtajaga pakett, kus keskmine ühikuhind on 12,56 senti kilovatt-tunnilt ja kuutasu üks euro. Tähtajast varasem lepingu katkestamine on neil samasugune nagu Elektrumis: 720 eurot miinus 20 eurot iga lepingus oldud kuu eest. Viimase kuue kuu jooksul ei ole Alexela Kärsna sõnul neid trahve suurendanud.

Enefiti esindaja tõi välja, et fikseeritud hinnaga lepingu sõlmimisel võtab müüja endale kohustuse tagada kliendile nendel tingimustel elekter kogu lepinguperioodiks ja selleks ostab elektrimüüja turult kindla hinnaga vajaliku koguse elektrit kliendile ette ära. 

"Olukorras, kus klient soovib lepingu kokkulepitust varem lõpetada, peab elektrimüüja ette ostetud elektri turul uuesti maha müüma. Kui müümise hetkel on elektrihind ostuhinnast odavam, saab elektrimüüja sellest kahju, mille peab korvama lepingut lõpetav osapool," põhjendas Randver trahvi küsimise vajadust.

Ta lisas, et lepingu lõpetamise tasu suurus sõltub kliendi elektritarbimise mahust ja ajahetkest, millal ta lepingust loobub – mida hiljem lepinguperioodi jooksul lepingust loobuda, seda väiksem on ka tasu suurus. Siiski märkis Randver, et tasu ei küsi Enefit iga kord, vaid ainult siis, kui kahju päriselt tekib. Seetõttu on ka leppetrahvi suurus individuaalne ja põhineb tegelikul kulul.

Kärsna: börsipakett on kokkuvõttes soodsam

Tarmo Kärsna Alexelast ütles samuti, et leppetrahv katab enne tähtaega lepingu lõpetamisega kaasnevat kulu. "Ajas kulu väheneb ning seetõttu kasutame valemit, kus leppetrahv igakuiselt väheneb 20 euro võrra," sõnas ta.

Alexela kliendid on eelistanud sõlmida börsipaketi lepinguid ning fikseeritud lepingute osakaal jääb ühe kolmandiku piiresse. Niisugune vahekord on Kärsna kinnitusel viimastel kuudel püsinud.

Kärsna tõi välja, et ostes elektrit börsipaketiga, kus hind jooksvalt pidevalt muutub, on võit 12 kuu pikkuse perioodi jooksul tagatud ning sellele aitab kaasa oma tarbimise ajatamine odavamatele tundidele.

Kärsna lisas, et fikseeritud hind huvitab kliente, kes otsivad talveks kindlust ja kel pole võimalust oma tarbimist ajatada. Fikseeritud hinnaga pakett on tema sõnul seda soodsam, mida kauem leping kehtib.

Enefiti klientidest ligi 70 protsenti kasutab fikseeritud elektripaketti. Randver ütles, et sellel sügisel on neil kõige populaarsem olnud 12 kuuks fikseeritud hinnaga Kindel 12 pakett.

Portaali elektrihind.ee juht Birgit Jõgeva ütles, et fikseeritud hinnaga elektripakettide valimine hakkab kasvama igal aastal suve lõpus. Põhjuseks on tema sõnul see, et inimesed valmistuvad eelseisvaks kütteperioodiks.

"Sellel aastal on võrreldes eelmise aastaga fikseeritud pakettide valimisel hüpe suurem, kuna universaalteenus lõpetati selle aasta suvel," lausus Jõgeva.

Huvi katkestamistasuga pakettide vastu on sügisel langenud

Seda, et fikseeritud pakettide hind oleks novembri lõpuks võrreldes septembri ja oktoobriga kindlas suunas liikunud, ei saa Jõgeva sõnul öelda, sest elektrimüüjatel on erinevad hinnastamispõhimõtted.

"Näiteks katkestamistasuta fikseeritud pakettide puhul on Elektrumi ja Enefiti enamik pakette olnud pigem langustrendis, samas kui Alexela elektripaketi pigem kallinenud," märkis ta. "Katkestamistasuga paketid on olnud alates septembrist valdavalt langustrendis."

Tasu, mis tuleb enne tähtaega lepingu katkestamise eest maksta, on elektrihinna võrdlusportaali andmetel püsinud viimasel poolaastal samal tasemel.

Lisaks näitab portaali statistika, et kui eelmisel aastal hakkas huvi fikseeritud hinnaga pakettide vastu alates kevadest tõusvas joones liikuma ning püsis suur ka sügiskuudel, siis tänavu suurenes niisuguste pakettide populaarsus alates maikuust kuni septembrini, mil saavutas lae, kuid hakkas pärast seda vähenema.

Samal ajal hakkas just septembris suurenema inimeste huvi börsihinnaga pakettide vastu.

Jõgeva rõhutas, et hinnavõrdlusportaalis näevad nad üksnes seda, milliseid valikuid kliendid teevad, kuid infot, millise paketi kasuks lõpuks otsus langeb, neil ei ole.

Veebruari alguses ühendatakse Eesti elektrisüsteem Venemaa omast lahti ning tänavu sügisel on arutletud selle üle, kuidas see mõjutab elektri hinda Eestis.

Energeetikaekspert Kalev Kallemets on eeloleva talve kohta öelnud, et Eesti piirkonnas ei ole hinnašokkide eest pääsu. Energiaettevõtja Sandor Liive soovitas aga inimestel börsipakett fikseeritud hinnaga paketi vastu vahetada.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp on öelnud, et Venemaast lahtiühendamine võib mõjutada elektri hinda nii kallinemise kui odavnemise suunas ning kuna hinda mõjutab veel hulk muid tegureid, ei ole võimalik muudatuse mõju prognoosida.