Eksperdid: Venemaa hübriidrünnakud muutuvad aina jultunumaks
Tuumaähvarduse kõrval on varju jäänud Venemaa hübriidrünnakud, mis algasid pärast Krimmi annekteerimist ja muutuvad nahaalsemaks, ütlevad julgeolekueksperdid. Lääs on hakanud ohtu tunnistama, kuid ei käsitle üksikuid juhtumeid siiani ühe ja sama läänevastase hübriidsõja osadena.
Rootsis Västeråsis, sadakond kilomeetrit Stockholmist, seisab Vene õigeusu kirik. Rootsi kaitsepolitsei teatas, et kirikul on sidemeid Vene luurega Rootsis ja Venemaa kasutab Vene õigeusu kirikut luuretegevuse kattevarjuna. Kiriku lähedal asuvad lennuväli, veepuhastusjaam ja energiaettevõtted.
"Sinna võib sensoreid paigaldada – kaameraid või mingeid pealtkuulamisseadmeid. Jälgida, mis eetris toimub. Teiseks võib (seda) kasutada majutuseks, eriüksuste majutuseks. Tagantjärele on avastatud, et planeerimisprotsess ei toimunud nii, nagu seadused ette näevad. Tänaseks on see kirik seal olemas," rääkis julgeolekuekspert Martin Hurt.
Mitte kõikjal Skandinaavias pole välja kujunenud sellist ohutaju, nagu see on Venemaaga piirnevates riikides, ütles Hurt.
"Me näeme paraku osas Skandinaavia riikides, kus oli igavene rahuaeg, et osa inimesi elab selles edasi," nentis ta.
2018. aastal käsitles meedia Sergei ja Julia Skripali mürgitamiskatset Suurbritannias. Tookord tuvastati ka GRU ohvitserid, kes seda tegid. Meedia kaudu jõuab avalikkuse ette vähem materjali taristu saboteerimisest või põrgumasinate paigaldamisest erinevates riikides, ütles Eerik-Niiles Kross. Selline tegevus algas pärast Krimmi annekteerimist ja on hoogu juurde saanud viimastel aastatel.
"On olnud rünnakud raudteesüsteemide vastu. Ronge on seisma pandud Saksamaal, Rootsis. Prantsusmaal oli näiteks olümpiamängude avapäeval kolmes kohas üheaegselt Pariisi suunduvatel raudteedel veider rünnak," märkis Kross.
Keegi pole neid akte terrorismiks kuulutanud, lisas Kross.
"Ei ole tahetud väga tunnistada, et tegemist on süsteemse, ühest kohast juhitud sabotaažikampaaniaga, mille sihtmärk ei ole mitte see või too riik, vaid läänemaailm tervikuna," lausus ta.
Kross tõi välja viimasel aastal NATO-s ja Euroopa Liidus kasutusele tulnud vastumeetmete niinimetatud kolme A mudeli – ingliskeelsetest sõnadest tunnista toimunut, hinda seda, omista tegijale. Neljas A on puudu, ütleb Kross – act ehk tegutse.
"Iga kord, kui mingi selline jamps toimub, võetakse 100 miljonit Vene külmutatud varadest ja antakse Ukrainale," tõi ta näiteks.
Toimetaja: Marko Tooming