Leedu minister ERR-ile: lääs magas Vene hübriidrünnakute ägenemise maha
Lääneriigid ei ole piisava jõuga vastanud Venemaa hübriidrünnakutele ja seetõttu need üha eskaleeruvad, ütles intervjuus rahvusringhäälingule Leedu välisminister Kęstutis Budrys. Tema sõnul tuleb sellise tegevuse hinda Venemaa jaoks igal tasandil tõsta.
Leedu otsustas selle nädala kolmapäeval halbade üllatuste ärahoidmiseks tugevdada Leedu-Poola elektriühenduse Litpol Linki valvet.
Eelmise aasta lõpus ametisse astunud valitsuse välisminister Kęstutis Budrys ütles, et lääs magas 2024. aastal maha hübriidrünnakute intensiivistumise sabotaažideni välja.
"Me jätsime kasutamata võimaluse peatada eskalatsioon eelmisel aastal. Oli ilmselge, et Venemaa eskaleerib seda NATO riikides alates agressiooni teise faasi algusest 2022. aastal. 2023. aastal intensiivistas ta neid ja 2024. aastal nägime Venemaa sõjaväe ja võimuga seotud teenistusi ja nende agente Euroopas tegutsemas, me nägime neid aktiveerituna ja sabotaaže korda saatmas," rääkis Budrys.
"See oli minu arvates lävend, mille me jätsime märkamata NATO-s ja julgeolekukogukonnana. See oli aeg, mil me pidime reageerima ja vastama ja me ei teinud seda. Nüüd see eskaleerub edasi erinevates valdkondades, praegu Läänemerel ja see eskaleerub edasi eri riikides. Kui me ei vasta, siis see tähendab Venemaale, et selle tegevuse poliitiline ja muu hind on väga väike võrreldes tulemusega ja mõjuga, mille nad saavutavad," lisas ta.
Minister märkis, et kui Euroopa ei vasta hübriidrünnakuile viivitamatult, näitab see meid nõrgemast küljest. "Me ei teinud seda eelmisel aastal ja see on tulemus, see eskaleerub edasi."
Lähenemist tuleb Budryse sõnul karmistada nii riiklikul, regionaalsel kui ka NATO ja Euroopa Liidu tasemel.
"On hea, et viimasel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul rääkisime sanktsioonide kehtestamisest vastavalt Venemaa hübriidtegevustele. Me alustasime sellega,
aga me peame seda laiendama. Ja see ei puuduta mitte üksnes varilaevastikku, vaid kogu Venemaa institutsioonide arhitektuuri, mis tegeleb rünnakute planeerimise ja elluviimisega."
Leedus hiljuti ametisse asunud valitsus jätkab välispoliitikas mõistagi Ukraina toetamist ja julgeolek on nende jaoks kesksel kohal. Samas ütleb staažikas ajakirjanik ja poliitkommentaator Rimvydas Valatka, et uue valitsuse ambitsioon Euroopa välispoliitika kujundamisel jääb eelmise omast väiksemaks.
"Varasem parempoolsete parteide valitsus seadis endale ülesandeks olla Euroopas esireas võitluses Venemaa vastu ja Ukraina toetamisel. See valitsus tegutseb aeglaselt ja on ehk järgmises reas Euroopas," ütles ta.
Leedus oodatakse uuelt valitsuselt huviga ka seda, kuidas nad kavatsevad täita valimistel jagatud helded lubadused sotsiaalvaldkonnas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"