USA ja teised jõukad riigid nõustusid kolmekordistama oma iga-aastast kliimamuutuste rahastamist 2035. aastaks.

Lõpptulemus jääb siiski kaugele 500 miljardist dollarist, mida arengumaad olid taotlenud jõukatelt riikidelt, kes on olnud ajalooliselt suurimad saastajad. 

Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra ütles, et praegu on geopoliitiliselt väga keerulised ajad ja ei tohiks olla pettekujutelma, et varsti olukord paraneb. Ta märkis, et sellise kokkuleppe saavutamine on erakordne.

"Eelmisel aastal ütlesin, et COP28 oli fossiilkütuste lõpu algus. Nüüd tahan lisada, et COP29 jääb meelde kui kliimameetmete rahastamise uue ajastu algus. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid mängivad jätkuvalt juhtivat rolli," ütles Euroopa Komisjoni kliimavolinik. Ta lisas, et ehkki kokku lepiti vähem kui loodeti, oli tulemus siiski parem kui kardeti.

Arengumaadele oli leping pettumus

Kõnelused olid keerulised – arengumaad lükkasid esialgu kõppdokumendi tagasi ja lahkusid kõnelustesaalist. Paljude riikide ootus oli, et iga-aastane summa on vähemalt 500 miljardit dollarit.

"Mina olen pettunud," lausus Panama esindaja. "See on kindlasti alla eesmärgi, mille nimel oleme nii kaua võidelnud. Meie nõudmine oli 1,3 triljonit, mis on üks protsent ülemaailmsest sisemajanduse kogutoodangust, aga saime 300 miljardit. Siiski olid teksti viimases versioonis mõned meile olulised sätted, mistõttu Panama kiitis leppe heaks."

India delegaat ütles, et konverentsi eesistuja Aserbaidžaani ametnik Mukhtar Babajev eiras tema palvet teha avaldus enne arutelu lõpetamist.

"Oleme pettunud tulemuses, mis toob selgelt esile arenenud riikide soovimatuse oma kohustusi täita," ütles India keskkonnaministeeriumi sekretär Leena Nandan. "India ei aktsepteeri ettepanekut praegusel kujul. Eesmärk on liiga väike, see on liiga kaugel, 2035. aasta on liiga kaugel.

Bakuus sõlmitud kokkulepe katab vaid murdosa kuludest, mida vaesemad riigid kliimamuutustega kohanemisel ja puhtale energiale üleminekul vajavad. Ametnikud on öelnud, et pärast 2030. aastat võib kogusumma ulatuda triljonitesse dollaritesse aastas.

Lääneriigid ootavad jõukamatelt arenguriikidelt suuremat panust

Lääneriidele tähendab leping lisakulu, kuid Euroopa riikide eelarvetele tekitab juba lisapinget kasvanud kulutused Ukraina toetamiseks ja sõjavägede ülesehitamiseks Venemaa ohu vastu.

1992. aasta lepingus ja Pariisi kokkuleppes öeldakse, et kliimapöörde rahastamist nõutakse ainult arenenud riikidelt.

Arenenud riikidele põhjustas juba raskusi 2009. aastal püstitatud eesmärgi täitmine – eraldada 2020. aastaks kliimapöördeks 100 miljardit dollarit aastas. Arenenud riigid täitsid selle lubaduse kaks aastat hiljem 2022. aastal, kui eraldasid arengumaadele 115 miljardit dollarit.

Lääneriigid tegid lobitööd Hiina, Saudi Araabia ja teiste suurema sissetulekuga arengubloki riikide suunas, et ka nemad panustaksid.

Hiina süsinikdioksiidi heitkogused on alates 1992. aastast hüppeliselt kasvanud ja on praegu maailma suurimad, moodustades kolmandiku kogu maailma heitkogustest. Hiina heitkogused on nii suured, et ületavad nüüd Euroopa Liidu 27 riigi heitkoguseid.

Arenguriikide bloki kõrgema sissetulekuga riigid lükkasid aga lääneriikide nõudmise tagasi, kuna see hägustaks 1992. aasta ÜRO esimeses kliimalepingus sätestatud arenenud ja arenevate riikide kategooriad. Lääneriikide sõnul pole sellisel määratlusel enam mõtet.

Teoreetiliselt on ka kõrgema sissetulekuga arengumaadel õigus saada vahendeid ÜRO kliimalepingute alusel, kuid praktikas on need riigid üha enam investeerinud teiste arengumaade rohelise energia projektidesse. Hiina on alates 2016. aastast rahastanud vaesematele riikidele kliimamuutust umbes 25 miljardi dollari ulatuses, teatasid Hiina ametnikud.

WSJ: Trumpilt oodatakse lepingust loobumist

Läbirääkimisi varjutas Trumpi tulevane presidendiaeg – USA presidendiks valitud Donald Trumpi valitsuselt oodatakse kokkuleppest loobumist, kirjutab Wall Street Journal.

Trump lubas valimiskampaania ajal USA Pariisi kokkuleppest välja tuua ning tema administratsioon, mida toetavad vabariiklaste kontrollitav esindajatekoda ja senat, kärbib tõenäoliselt lähiaastatel USA kliima rahastamist. See tõstatab kahtlusi Ameerika suutlikusest täita Bakuu lepingut, mis omakorda avaldab survet Euroopale, et too aitaks täita USA-st jäetud tühimikku.

Ka USA praeguse presidendi Joe Bideni administratsiooni diplomaadid olid kohtumisel. USA ametnikud ütlesid, et tahtsid jõuda kokkuleppeni, mida demokraatlik administratsioon võiks tulevikus aktsepteerida – isegi siis, kui Trumpi vabariiklaste administratsioon sellest vahepeal lahti ütleb.

Elon Musk, kelle Trump on määranud valitsuskulude kärpimise eest vastutama, on juba vihjanud, et kliima rahastamist võib oodata ees kärpimine.

Samas nõustusid arengumaade bloki jõukamad liikmed – Hiina, naftarikkad Pärsia lahe riigid ja käputäis teisi riike – piiratud meetmetega, mis võiksid aidata katta puudujääki, kui USA peaks lepingust lahti ütlema.

Tänavune aasta tõotab tulla rekordiliselt soe 

Maailm seisab silmitsi kasvavate kuludega, mis tulenevad ekstreemsetest ilmastikutingimustest, mida teadlased on seostanud kliimamuutustega. Tänavune aasta tuleb tõenäoliselt rekordiliselt soe, kirjutab WSJ.

Euroopa Liidu kliimateadlaste hinnangul on tänavune aasta tõenäoliselt ka esimene, mille keskmine temperatuur ületab 1,5 kraadi tööstusrevolutsiooni eelse ajastu temperatuurist, mis on aga Pariisi kokkuleppes sätestatud piir, pärast mida on oodata katastroofilisi keskkonnamõjusid.

Temperatuurid on olnud nii kõrged, et teadlased ei ole suutnud neid selgitada, võttes arvesse isegi kasvuhoonegaaside kogunemist atmosfääri, märgib WSJ.

Teadlaste sõnul on viimase aasta kuumus tekitanud kahju ilma üle kogu maailma, alates USA-d tabanud võimsatest orkaanidest kuni paduvihmadeni Euroopas ning süvendanud põuda kohtades nagu Amazonase jõgikonnas.