Kaubalennuk saabus Vilniusesse esialgsetel andmetel Leipzigist, väidetavalt kukkus see elumajale Liepkalnyse linnaosas. Seda kinnitasid Leedu rahvusringhäälingule LRT ka lennujaama esindajad.

Leedu päästeamet sai teate õnnetuse kohta kell 5.31.  Päästeamet teatas algul, et lennuk kukkus Vilniuse Liepkalnise piirkonnas Žirniai ja Liepkalnise tänavate piirkonnas kahekorruselisse elumajja, hiljem aga täpsustati, et lennuk kukkus nelja korteriga maja kõrvale ja majaelanikud evakueeriti. Piirkond ei ole tiheda asustusega. 

"Terevisioonis" juhtunust rääkinud Leedus elav jurist Robert Juodka ütles, et lennuk kukkus alla kilomeeter-poolteist lennuväljast eemal metsaga kaetud künklikus piirkonnas, kus on tööstusettevõtted ja eramud.

"Maja põles lahtise leegiga, päästjatel tuli lennuki meeskond rusudest välja tuua," ütles päästeameti korrapidaja. Tulekahju kustutati kella seitsmeks hommikul, majaelanikud päästeameti teatel kannatada ei saanud. 

Leedu politseiameti peadirektor Renatas Požėla ütles veidi hiljem, et lennuk kukkus alla paar kilomeetrit enne maandumisrada, libises mõnisada meetrit ja osa rusudest tabas elumaja. "Taristu maja ümber süttis põlema, maja ise sai kergelt kahjustada, kuid inimesed õnnestus evakueerida," ütles politseijuht. 

Leipzigist Vilniusse saabunud lennuki pardal oli neli inimest. Täpsustatud andmetel sai õnnetuses üks inimene surma ja kolm vigastada. Hukkunud piloot oli hispaanlane.

Õnnetuse põhjus ei ole teada. 

X-i postitatud video lennuki lähenemisest ja allakukkumise hetkest.

SuperSlowMotion of the final moments of the crashed DHL 737 BCS18 at Vilnius Airport.

Normal speed after the slowmotion. pic.twitter.com/j2CCqM2NUR

— C Schmitz (@chrisschmitz) November 25, 2024

"Meedikud viisid kaks inimest haiglasse, üks tunnistati surnuks. Need inimesed viibisid esialgsetel andmetel lennukis," ütles tuletõrje- ja päästeteenistuse esindaja Saulius Raševskis.

Politsei esindaja Ramūnas Matonis kinnitas LRT-le, et lennukis olnud inimesed said vigastada, lennukis oli kaks pilooti, ​​neist üks hukkus.

DHL Lietuva tegevjuht Mindaugas Pivoriūnas ütles, et lennuk Boeing 737-476(SF) kuulus nende lepingupartnerile, Hispaania firmale Swiftair. Hetkel pole õnnetuse põhjus veel selge, rõhutas ta. Lennuk oli 31 aastat vana.

Samuti pole selge, mis kaupa lennuk vedas. "Meil pole üksikasju, sest see pole meie lennuk, see on meie töövõtja oma, nemad on lennuki omanikud ja operaatorid ning neil on põhiteave," ütles ta.

Sel aastal on kahel korral juhtunud, et Vilniusest DHL-i kaubalennukiga Saksamaale saadetud pagasis olnud isesüttiv last põhjustas tulekahju Leipzigi logistikakeskuses. Toimunut on peetud võimalikuks Vene hübriidrünnakuks.

Vilniuse lennujaama esindajate sõnul ei põhjustanud esmaspäeval toimunud õnnetus lennujaama töös suuri häireid, hilinesid mõned väljumised.

Leedu riikliku kriisijuhtimiskeskuse direktori Vilmantas Vitkauskase sõnul uuritakse õnnetust lähtudes eeldusest, et see on seotud tehniliste põhjustega.

Leedu lahkuva valitsuse peaminister Ingrida Šimonyte kutsus avalikkust mitte tegema alusetuid oletusi õnnetuse põhjuste kohta.

"Praeguses geopoliitilises olukorras vaatame me iga intsidenti teisiti kui varem, kuid ma kutsun teid mitte tegema ennatlikke järeldusi," kirjutas Šimonyte sotsiaalmeedias.

Leedu kaitseminister: pole tõendeid, et tegu oleks olnud sabotaažiga

"On loomulik, et Venemaa pideva hübriidsurve kontekstis on sabotaaži võimalus alati õhus, kuid päriselt tähtsad on faktid ja põhjuslikud seosed. Selle põhjal, mida me seni teame ja näinud oleme, pole mingeid märke ega fakte, mis kindlalt tõendaksid, et tegu oli sabotaažiga," ütles Leedu kaitseminister Laurynas Kasciunas.

DHL-i teatel lennukis ühtki kahtlast pakki polnud.

Leedu kaitseministeeriumi teatel on täpsemat infot lennuõnnetuse ja selle põhjuste kohta oodata lähipäevil.

Berliin: DHL-i juhtumis tuleb uurida ka võimalikku välist mõjutamist

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock ütles esmaspäeval, et Vilniuse lähedal esmaspäeva varahommikul alla kukkunud kaubalennuki vahejuhtum võis olla õnnetus, ent samas ei saa välistada ka võimalikku "hübriidvahejuhtumit", mille puhul võib olla ka väliste mõjutajate kätetööd.

"Me peame nüüd endilt tõsiselt küsima, kas see oli õnnetus või kas oli tegu järjekordse hübriidvahejuhtumiga," ütles Baerbock ajakirjanikele arenenud tööstusriikide ühenduse G7 välisministrite kohtumisel Itaalias. Baerbock viitas öelduga Läänemere põhjas jooksvate sidekaablite hiljutistele kahjustumistele, mis ametnike sõnul võis olla sabotaaž.

Ekspertide sõnul ei põhjustanud Leedus lennuki allakukkumist GPS-i häiring

Eesti lennuekspertide sõnul ei põhjustanud Leedus kaubalennuki allakukkumist olnud GPS-i häiring, sest lennuk oli maandumisel juba raadiosidesüsteemis.

Et Boeing 737 napilt enne lennurada alla kukkus, näitab, et juhtus midagi väga ootamatut. 

"Õhusõiduk asetses sellises kohas, kus ta tegelikult oleks pidanud ka ilma töötavate mootoriteta tõenäoliselt jõudma lennuväljani välja," ütles lennujuht Üllar Salumäe. "Et ta oli üsna lõpplähenemise faasis, üsna maandumise faasis."

"Need, kes on kuulnud, piloodi ja lennujuhi vahelist raadiosidet, siis sealt ka ilmneb justkui oleks juhtunud midagi väga erakorralist, piloodid ei kandnud mitte mingisugusest eriolukorrast ette. Seal pidi juhtuma midagi väga-väga äkki," lisas Salumäe.

Kuigi välistada ei saa midagi, võib kõige tõenäolisem põhjus olla kas tehniline või inimfaktoritest tulenev rike aerodünaamikas. Kahtlused GPS-i häiringutest kõnealuses õnnetuses ei ole asjakohased.

"GPS-signaali saab väga lihtsasti segada ja signaal võib kaduda, kasutades väga lihtsat laialt levinud tehnoloogiat," rääkis TalTechi Küberjulgeoleku Keskuse vanemlektor Adrian Venables. "Selle kasutamine on enamikus riikides ebaseaduslik, kuid GPS-i segamine pole keeruline. Antud olukorras oli asi selles, et õnnetuse hetkel ei kasutanud lennuk navigeerimiseks GPS-i."

Lennuk oli maandumise eel juba raadiosidesüsteemis, millega piloot saab lennuki maandumisrajale maandada võimalikult turvaliselt.

Ka Eesti lennuliikluses on varem GPS-i häireid esinenud, kuid sellistes olukordades saab pardameeskond lülituda teisele süsteemile, vältimaks niimoodi õnnetusi.

"Meil on GPS-häiringuid olnud, raske on öelda mis on selle põhjuseks olnud, aga neid on olnud. Aga meie lennukijuhid lendavad endiselt turvaliselt, meil on olemas alternatiivsed süsteemid, mida me kasutame. Jah, tuleb igas valdkonnas ette erinevaid häiringuid, mille põhjuseid ei tea, aga neid on olnud," lausus lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Ivar Värk.