Rüütsalu sõnul on Ekspress Grupi reklaamimüük saanud kannatada Eestis ja Lätis, Leedus aga olnud tugevas tõusus. Üks põhjus on see, et Leedus toimusid tänavu kolmed valimised, mis mõjutavad reklaamitulu tugevalt. Eestis olid tema sõnul kõige raskemad august ja september. 

"Eestis on kindlasti reklaam olnud surve all, samas kui võrdleme eelmise majanduskriisiga, siis toonaste numbritega võrreldes läheb päris hästi," ütles Rüütsalu. 

Rõtovi sõnul teenib Äripäev suurema osa oma tulust tellimustest ja reklaamitulu mõju ettevõttele on väiksem ning häda korral majandaks ettevõte ka tellimustega ära. Tänavu on ettevõtte tulud tema hinnangul võrdlemisi sarnased möödunud aastaga, jäädes mõnel kuul eelmisele aastale alla. 

Mõlema hinnangul ei ole majanduse olukorrast tulenevalt reklaamitulu segmenditi muutunud. Rüütsalu tõi välja, et aastavõrdluses on keeruline välja tuua reklaamisegmentide muutumist, kuna reklaamid sõltuvad palju konkreetsetest sündmustest, mis mingil aastal toimuvad, näiteks nagu valimised, spordisündmused või ka uue automudeli välja tulemine, millega kaasnevad turunduskampaaniad. "Päris ei saa nii tuua, et on üks ja selge trend, mida saaks vaadata kuidagi tervikuna," ütles Rüütsalu. 

Ettevõtte juhina tema kriisi ei tähelda, ütles Rõtov. Praegust olukorda majanduses iseloomustab ta tavalise majandustsükli osana. 

Rüütsalu märkis, et ettevõttest ei saa välja minna palju rohkem, kui sinna sisse tuleb ning ettevõtte tegevust kohendatakse jooksvalt. "Kindlasti me oleme seda ka teinud," ütles ta, lisades, et kindlasti ei lähe ka keegi grupi tasandilt ütlema toimetusele, et tuleb näiteks vähendada komandeeringuid. "See on ettevõtete juhtide vastutusala ja kindlasti on igas ettevõttes vaadatud, kui tulud jäävad alla oodatule, siis tuleb kuludele otsa vaadata."

Rõtov ütles, et edukad ettevõtted ei tegele kuludega siis, kui raha otsa lõppeb, vaid kogu aeg. "Kui vaatame järgmisse aastasse, siis on selge, et ei saa minna samade kuludega nagu pool aastat tagasi veel prognoosisime."

Ta rääkis, et võrreldes poole aasta tagusega plaanib Äripäev vähendada kulubaasi ligikaudu viie protsendi võrra, aga kindlasti ei vähenda investeeringute aktiivsust. Seejuures mõne ajakirjaga, nagu National Geographicuga, jätkatakse järgmisel aastal digitaalselt. "Kokkuhoiumeetmed kokku peaksid andma kuskil viis protsenti."

Rüütsalu kindlat arvu välja ei too ning nentis, et gruppi kuuluvatel ettevõtetel läheb erinevalt. "Me kindlasti ei kärbi IT-kuludest, ei kärbi toodet sellistel aegadel. Pigem investeerime sinna rohkem, et saaks olukorda tulevikus enda kasuks pöörata," ütles ta. Efektiivsust otsib Ekspress Grupp ettevõtetest seest ning võtab kasutusele uusi tehnoloogilisi tööriistu, mis võimaldab ka mõnes valdkonnas tööjõudu vähendada. 

Digihiiud viivad reklaamitulu 

Digihiiud nagu Google ja Facebook söövad ära osa meediakanalite reklaamikäibest, mida teiste meediakanalitega võrdselt ei maksustata. 

Rüütsalu sõnul ei ole Eesti ka pingutanud selle nimel, et teada saada, kui suur see summa olla võiks ning Eesti turul tegutsevad ettevõtted, millest ühed on maksustatud ja pidevalt tõusva maksukoormusega, samal ajal kui teised on maksustamata.  "Vaja on poliitilist tahtmist, et see number kätte saada," ütles ta. Ta märkis, et riik saab ka küsida seda nende ettevõtete käest, mis siin turul tegutsevad. Kui riik ootab lahendust OECD tasemel, siis seda tema sõnul ei tule. 

"Seitse euroopa riiki on läinud oma teed, loonud enda digimaksu," rääkis Rüütsalu. "Me ei ole isegi hakanud tegelema selle probleemiga."

Rõtov ütles, et on ka palju suuremaid riike, mis ei ole sellega hakkama saanud ning tuleb aru anda, et Google ja Facebook on suured firmad, mis suudavad üliefektiivselt reklaamid käima panna. "Fakt on see, et me seadusandlikult proovime neilt midagi tagasi saada, aga olen siin skeptiline. Kui saame, siis näpuotsaga," rääkis ta. 

Samas nentis Rõtov, et meediamajade ärimudelid on muutumas ning kui varem pühenduti reklaami otsimisele, siis praeguses olukorras tuleb Äripäeva raha valdavalt tellijatelt.

Rõtov märkis, et see on taas pööre ajakirjanduses, kus väljaanded peavad keskenduma kvaliteetsema ajakirjanduse loomisele. "Kui sul on hea ajakirjandus, siis tellija maksab selle kinni ja me ei sõltu sellest reklaamituulest. Ma usun, et kui see positiivseks pöörata, on pannud see meediaettevõtted palju rohkem investeerima heasse ajakirjandusse," ütles ta. 

Digimaksu kehtestamine suurettevõtetele ei tähendaks seda, et kohalikud meediafirmad ise mingit tulu saaksid, vaid et erinevad tegijad turul oleksid võrdselt maksustatud, ütles Rüütsalu.