Riia keskvaksali ümbruse ja ristmike korrastamiseks ning liikluse sujuvuse tagamiseks oleks linna eelarvest vaja Rail Balticu projekti investeerida umbes 500 miljonit eurot, ütles Kirsis neljapäeval Läti Raadiole antud intervjuus, mida vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.

Läti valitsus on plaaninud, et Rail Balticu rongiliin läheb Riiga sisenemata pealinnast mööda ning kiirrongi peatus rajatakse Salaspilsi, mis jääb Riia kesklinnast ligi 20 kilomeetri kaugusele. Salaspilsi ja Riiat ühendab juba olemasolev raudtee, kus toimub regulaarne reisirongiliiklus.

Kuigi pole veel selge, kui tihti rongid pärast projekti esimese etapi valmimist Riia pearaudteejaamast Riia lennujaamani planeeritaval lõigul sõitma hakkavad, on selge, et ka Salaspilsi liinil on oma mõju linna liiklusvoogudele, tõdes Kirsis.

"Ei ole mõtet ehitada ühendust kolmele rongile. Rong peaks sõitma iga 20 minuti, poole tunni tagant. See on piisavalt suur maht," ütles Riia linnapea ja selgitas, et mitmes kohas, kus raudtee ristub Riias tänavatega, oleks vaja ehitada kahetasandilised ristmikud. Praegu on suurem osa raudteeülesõidukohtadest ühetasandilised, mis tähendab, et sõidukijuhid peaksid raudteeülesõidukohtadel kauem ootama.

Juba ainuüksi selliste viaduktide projekteerimine võtaks kaks-kolm aastat, prognoosis Ķirsis.

Põhimõtteliselt tuleks selliste ülesõidukohtade ehitamise eest tasuda Rail Balticu projekti jaoks ette nähtud rahast, kuid Riia linn peaks tegelema muu taristuga, sealhulgas nende ülesõitudele viivate teede ehitamisega.

"Tegelikult sellest ei räägita, aga me oleme välja arvutanud, et Rail Baltica projekti jaoks oleks vaja ka Riia poolt umbes 500 miljonit eurot, näiteks keskjaama ümbruse korrastamiseks, et turistid ei peaks oma kohvritega läbi tunnelite vedama," ütles Kirsis.

Linnapea tõi välja, et linna tegevust pärsib selgete otsuste puudumine projekti kohta ja selle venimine.

Ta tõi näiteks lähiajal liikluseks suletava Altonava silla: "Meile räägiti kogu aeg, et Rail Balticu osana võetakse see sild ära ja ehitatakse uus. Nii et linn käitus ökonoomselt, hoidis seda silda elus, ei ehitanud uut ega teinud kapitaalremonti. Kui oleksime aastaid tagasi teadnud, et see visioonoli utoopia ja raha selleks polnud, oleksime paar aastat tagasi sammud astunud ja aeg ilma sillata oleks palju lühem."

Ķirsis tõi välja ka, et soovib transpordiministeeriumilt ja valitsuselt selgust projekti teise etapi kohta.

Kommenteerides valitsuse kontseptuaalset kokkulepet mitte lülitada pealinna projekti esimeses etapis Rail Baltica trassi, ütles Ķirsis, et projektil on palju vähem mõtet. Sellegipoolest peab ta leppima olukorra reaalsusega.