Läti parlamendi raport andis hävitava hinnangu Rail Balticu projekti juhtimisele
Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjon tutvustas seimile raportit, mis selgitab, miks ja kelle süül on tekkinud kiirraudtee ehitamisega palju probleeme. Komisjoni hinnangul on transpordiministeerium valetanud valitsusele infot edastades ehituse tegelikust odavamaks ja leiab, et 2030. aastal Rail Balticu rongid Lätis tõenäoliselt veel ei sõida.
Raporti 29 lehekülge pritsivad üsna ohtralt tuld ja tõrva nii peaministrite, ametnike kui ka konsultantide suunas. Kümne aasta eest polnud Rail Balticu juhtrühmas ühtki vajaliku haridusega inimest, rääkimata spetsialistidest, kel oleks mingigi sellise raudtee ehitamise kogemus.
2015 kinnitas Läti valitsus trassikoridori, kuid tehniline analüüs oli alles pooleli. Samas raporteeris transpordiministeerium valitsusele, et risk kahe suure jaama ehitamiseks Euroopast mitte raha saada on madal, kuigi teistes valitsusasutustes leiti teisiti. Samal aastal valiti vaid üks Riiat läbiv lahendus, kõik ülejäänud variandid jäeti teadmata põhjustel kõrvale.
Ernst&Young Baltic pakkus komisjoni andmeil Läti jaoks tollastest Euroopa raudtee-ehitustest kaks korda madalamat liinikilomeetri hinda.
"Ükski peaminister pole isiklikult Rail Balticu projekti arengut jälginud – ei eelarvet ega ajagraafikut. Peaministrid usaldasid ainult transpordi- ja rahandusministeeriumi," märkis Läti seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs.
Aprillis 2018 kinnitasid Baltimaade ministeeriumid koos Rail Balticu taristu, ehitamise ja kasutamise põhimõtted. Hiljem on neid 120 korda muudetud. Veel kahe aasta eest varjas Läti transpordiministeerium valitsuse eest projekti kallinemist, kasutades 2016. aasta hindu. Ja mis kõige uskumatum – kuni eelmise aastani polnud rahandusministeeriumil projekti üle mingit kontrolli.
"Terve miljard peideti nii ära 2016. ja 2022. aasta vahel," märkis Kulbergs.
Transpordiministeeriumist on mitu juhtivat ametnikku lahkunud, peaminister kinnitab, et sellist sajandi projekti isejuhtimist enam lubada ei saa. Kurb tõde on aga see, et kuigi põhitrassi ehitamise leping sõlmiti juba mullu, pole seni koppa maasse löödud. Projekteerimine on pooleli ja maad võõrandamata.
"Praegu pole kellelgi selget visiooni, kuidas Rail Balticu projekti ehitust lõpuni rahastada. Kuid on täiesti selge, et Riiale tuleb leida raha kas PPP-mudeli kaudu või luua eraldi Balti riike hõlmav aktsiaselts. Igal juhul peame kasutama laenu," ütles Läti peaminister Evika Silina.
Toimetaja: Marko Tooming
