Külm ilm ja vähene taastuvenergiatoodang viisid maagaasi hinna kõrgele
Maagaasi hind on börsil tõusnud viimase kuuga veerandi ning viimase kahe ja poole kuuga poole võrra. Hinnatõusu taga on peamiselt külmemad ilmad ning väiksemad gaasivarud kui mullu, ütlesid ERR-iga rääkinud eksperdid.
Gaasi hind on väikeste hüpetega, kuid siiski üsna sujuvalt kerkinud alates veebruarist, mil megavatt-tund gaasi maksis gaasibörsil TTF 23 eurot. Suve madalaim hind oli 9. juulil, kui maagaasi hinnaks oli veidi üle 30 euro megavatt-tunnist. Augusti algul tõusis hind korraks üle 40 euro, langes siis septembri keskpaigas alla 34 euro, kuid jätkas seejärel tõusu. Viimase kuu ajaga on hind tõusnud 38 eurolt 48,5 euroni megavatt-tunnist.
Hinnatõusu peamiseks teguriks on olnud ilm, kuid ebakindlust tekitab ka Vene gaasi tulevik, ütles Eesti Gaasi portfellihalduse juht Kristofer Vähi.
"Euroopasse jõudsid külmemad ilmad ning väljavõtmised gaasimahutitest on olnud oodatust kiiremad, mahutid on ligikaudu 10 protsenti vähem täis kui eelmisel aastal samal ajal. Samal ajal on LNG import Euroopasse madalam kui eelmisel aastal ning valitseb ebakindlus Vene gaasivoogude jätkumise osas," lausus ta.
Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson tõi välja samad põhjused, lisades, et mahutid on tühjemad ka vähese taastuvenergiatoodangu tõttu.
"Euroopa gaasi nõudlus on olnud sel aastal üldjuhul samas suurusjärgus nagu eelmisel aastal, ent novembris on olnud gaasitarbimine 13 protsenti kõrgem eelkõige vähese taastuvenergia toodangu ning tuulevaikuse ja külmalaine tõttu. Euroopa mahutite täituvuse tase on langenud 85 protsendini, mis on 10 protsendipunkti madalam kui samal ajal eelmisel aastal, ent talv on ju alles ees," lausus ta.
Aliikson märkis, et gaasimahutite täitmist eeltuleva talve järel ei soodusta ka tulevikutehingute niinimetatud contango, kus iga järgneva kuu hind on turul madalam kui eelmine, mistõttu majanduslikult on kasulikum mahutisse varude soetamise asemel pigem teha tulevikutehingud ostuks ülejärgmisel talvel.
Vene gaasitransiidi kohta ütles Allikson, et ühest küljest endiselt võimalik aserite ja Euroopa ostjate vaheline kokkulepe gaasitarnete jätkamiseks läbi Ukraina, mis ajalooliselt on sageli sõlmitud viimasel hetkel. Samamoodi aga on võimalik see, et hiljutised USA uued sanktsioonid peamise maksete vahendaja Gazprompanga vastu takistavad gaasioste mitte ainult Ukraina, vaid ka Venemaa ja Türgi vahelise gaasitoru Turkstreami kaudu.
"Gaasikauplejad on aktiivselt otsimas lahendusi, mis aitaksid gaasivooge säilitada ka uute USA sanktsioonide tingimustes, kuna tänased sanktsioonid mõjutavad ka Türgit, kelle ostudest umbes 40 protsenti moodustab Venemaalt tulev maagaas," ütles Allikson.
Gaasi hind jääb talveks mõjudele tundlikuks
Samas ei tähenda see, et gaasi on Euroopa mahutites vähem, et varustuskindlusega probleeme tekiks.
"Mahutite tase on üle pikaajalise keskmise ja gaasivarustusega probleeme ei ole, ent hind on talve alguses jätkuvalt tundlik muutuvatele temperatuuri- ja tuuleprognoosidele," lausus Allikson.
Vähi märkis, et tulevikukõveral kaupleb TTF järgmise aasta esimeses kvartalis praegu 47 euro juures ehk võrreldes praeguse hinnaga suurt vahet pole. Gaasi hind aga muutub Euroopas stabiilseks alles siis, kui suureneb maagaasi pakkumine.
"Ja Euroopa ei pea enam teisi ostuhuvilisi üle pakkuma, et vajalik import tagada. Euroopas valmivad järgmisel aastal mitmed uued terminalid ja ekspordiprojektid. USA veeldamisterminalide valmimise tähtajad on praegu pigem edasi lükkunud, mis tähendab, et oodatud suurem LNG pakkumine maailmaturul ilmselt veel 2025. aastal eriti ei realiseeru," ütles Vähi.