Vabariigi valitsus on andnud justiitsministrile ülesande ette valmistada vabade vanglapindade rentimise võimalikud stsenaariumid välisriigist pärit kurjategijatele. Seesugune analüüs peaks andma vastuse küsimusele, millega vanglapindade rendile andmisel tuleb arvestada. Analüüsi fookuses on Tartu vanglas oleva vaba pinna välja rentimine, sõnas justiitsminister Liisa-Ly Pakosta.

"Me räägiks umbes vast 500 kinnipeetavast ja kindlasti on Eestil siin väga selged punased jooned. Näiteks me ei võtaks ühtegi kinnipeetavat, kellel oleks linnaluba ehk mitte ükski kinnipeetav mitte kordagi kuskile välja kõndima ei saaks. Teiseks, kõik inimesed peavad vabanema sellesse riiki, kust nad tulid ehk mitte ükski vang ei vabane Eestisse."

Varem on viidatud, et välisvangide sissetoomine Eesti pooltühjadesse vanglatesse tooks riigile aastas vähemalt 30 miljonit eurot tulu. Tartu vangla direktor Kalle Meho rääkis, et sel suvel jäi vangla suurem hoone kasutuseta, sest vange on niivõrd vähe.

"Kui varasemalt oli meil kasutuses 933 kinnipeetava kohta, siis alates 1. juulist on meil ainult 350 kasutuses. Ehk me siis ühe hoone sulgesime ja jätkasime väiksemas hoones toimetamist, et me ootamegi siis ja analüüsime seda, mis me võiksime selle hoonega pihta hakata. Töögrupp on justiitsministeeriumi poolt kokku pandud, kes siis peab valitsusele 2025 esimeseks kvartaliks andma seisukoha, millised on siis võimalused vangla rendi suhtes," selgitas Meho.

Ühtegi kindlat otsust pindade rendile andmiseks seega praegu tehtud ei ole. Huvi on aga välisriikidel sellise teenuse vastu olemas. Näiteks viibis eelmisel nädalal Eestis visiidil Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer, kellega Pakosta sõnul vanglapindade rentimisest juttu oli.

"Rootsis on vanglakohti puudu ja see on tõesti üks võimalik lahendus ka Rootsi vaates, et neid vanglakohti rentida. Toimus üldine infovahetus, kummaski riigis ühtegi otsust tehtud ei ole."

Lisaks rentimisele on varem räägitud ka variantidest vaba pinda müüa või konserveerida. Nende ideedega praegu siiski edasi ei minda. Kuritegevus Eestis kasvab ja suure tõenäosusega läheb kümne aasta jooksul olemasolevaid vanglakohti Eestil taas vaja, sõnas Pakosta. Lisaks näitas endise Tallinna vangla ala hiljutine müük, et saadud raha moodustab väikse osa uue vangla ehitusmaksumusest.

"Nii et müük oleks maksumaksjale pööraselt kahjulik ja konserveerimine samuti tähendaks seda, et maksumaksjad maksavad makse suure hoonekompleksi hoidmise eest, mida tuleb ju ventileerida, kütta, hooldada. See oleks ka ikkagi tuulde lennutatud raha," märkis Pakosta.