Ajal, kui tervisekassa lööb jätkusuutmatu rahastusmudeli osas häirekella ja uus patsiendikindlustus tõmbas kiirabikeskustel hinge kinni, tahab grupp pärjatud ja sõna otseses mõttes lahingukogemusega piloote tulla Eesti turule meditsiinikopteri teenusega.

"Me oleme seda ennegi kuulnud, et mingid mehed, kellel ei ole isegi kopterit, tahaksid midagi teha. Ei, see ei ole meie eesmärk. Me tahame, et see süsteem muutuks paremaks. Olen samamoodi maksumaksja ja kui juhtub õnnetus, siis tunnen muret, kuidas ma siis jõuan haiglasse," rääkis Martin Noorsalu.

"Hetkel mina näiteks ei julge kolida kaugele linnast või kohast, kus on haigla süsteem. Teades, et see süsteem ei päästa mind, kui mul on keerukas olukord. Ma olen ise olnud olukorras, kus olen pidanud tegema nii-öelda kunstlikku hingamist siis 40 minutit selleks, et inimene pääseks. Pidime ootama kiirabi. Õnneks inimene pääses," rääkis Ivar Värk.

Ivar Värk ja Martin Noorsalu on Eesti ühed kõige kogenumad, sõna otseses mõttes lahingukarastusega kopteripiloodid, kellest ka "Pealtnägijas" varem juttu on olnud. Üks Briti ja teine USA üksuste koosseisus tegid nad evakuatsioonilende Afganistanis kõige tulisemate lahingute ajal. Värk, kes muide teenis Helmandi provintsis mõnda aega koos prints Harryga, piloteeris veel paar aastat ka tsiviilmeditsiinilende Suurbritannias. 

"Meie töö siis oli selline, et meie reageerisime just keerukatele juhtumitele. Hästi palju liiklusõnnetustele. Hästi palju õnnetustele, traumadele, kus oli kukkumisi. Hästi palju insulte, infarkte, õnnetusi lastega. Kus olid verekaotused suured, kus oli vaja kiiresti jõuda haiglasse, et inimene ellu jääks. Selle kahe ja poole aasta jooksul, mis mina seal töötasin, siis üle 500 patsiendi viisin ma haiglasse. Nendest peaaegu kõik jäid ellu," rääkis Värk.

Pärast Eestisse naasmist juhtis Värk mõnda aega politsei- ja piirivalveameti ehk PPA lennusalka ning praegu lennuliiklusteenindust, mis suunab kogu tsiviilliiklust Eesti õhuruumis.

Noorsalu teenis mõnda aega õhuväe kopterieskadrilli ülemana ning praegu teenib leiba instruktorina. Selle kõrvalt asutasid nad koos veel kahe sarnase lahingukogemusega piloodiga juba 2015. aastal MTÜ Kiirabikopter, sest erakätes õhukiirabi oleks nende sõnul Eesti oludes kiirem ja tõhusam. 

"Päris palju on neid olukordi /…/ eriti just liiklusõnnetustel, kus sa näed, et suur õnnetus ja alles mõne tunni pärast jõuab patsient haiglasse. Sellistel puhkudel on verekaotus kõige kriitilisem. Olles ise elanud Suurbritannias, nähes, kuidas see on kasu toonud, siis ma usun, et me Eestis ei ole kehvemad," ütles Värk.

"Hetkel ei ole kiirelt reageerivat teenust, meil on väga palju saari ja hajaasustust, kuhu maad mööda ei jõua piisavalt kiiresti. Ja lõpptulemus on ikkagi see, et patsiendid jõuavad kiiremini haiglasse. Traumajärgne suremus väheneb. Saavad kiiremini taastusravile ja tagasi ellu. Ja kui mingi osa inimesi jääb rohkem elama, siis see on ju võit, mida ei ole võimalik Exceli tabelis ega rahalises väärtuses arvestada," sõnas Noorsalu.

Täna teeb kõikvõimalikke hädaabilende PPA lennusalk, mille koosseisu kuulub kolm kopterit, kaks lennukit ja paarkümmend pilooti, kelle missioonid ulatuvad merepäästest kuni eksinud seeneliste otsimiseni. Lennusalk, mille baas asub Tallinna lennujaama alal, peab kella 9 ja 21 vahel vähemalt ühe kopteri õhku tõstma 15-minutilise etteteatamisega, öisel ajal ühe tunni jooksul. Selle aasta suvest peaks see 15-minutine reageerimisaeg kehtima ka öösel.

"Me räägime siin metsa kadunud inimesest, me räägime siin veel mingisugustest õnnetustest. Kui räägime sisejulgeolekust, siis see inimene on samamoodi kriitilises seisus või ta vajab päästmist," rääkis PPA lennusalga juht Rain Jõeveer.

Jõeveeri sõnul moodustavad meditsiinilennud 20-30 protsenti nende tööst ehk umbes 250 lennutundi aastas. Peamiselt on tegu transpordiga saartelt pealinna ja üldjuhul minnakse järgi juba stabiliseeritud patsiendile haiglasse. 

Kuna lennusalga ülesannete ampluaa on lai, siis nende Leonardo AW139 marki kopterid on suured ja vajavad suhteliselt palju ruumi maandumiseks. Samas MTÜ Kiirabikopter kasutaks eestvedajate sõnul väiksemaid masinaid, mis tegeleks ainult õhukiirabiga - nagu näiteks Airbus H135 või 145, mille sarnast ühe mootoriga mudelit kasutati "Pealtnägijale" tehtud demonstratsioonis ja milliseid kuulub ka mitmele tuntud erapiloodile Eestis. 

"Meditsiinisüsteem võiks reageerida otse sündmuskohale. Kui tädi Maali Raplamaal talus saab insuldi, siis see kopter võiks Tallinnast startida, talle järgi minna, maanduda talu kõrvale, võtta ta peale ja viia otse haiglasse. Tänasel hetkel võib juhtuda, et tuleb lähim brigaad, viib ta lähimasse maakonnahaiglasse, kus vaadatakse, et ei ole midagi teha ja kutsume kopteri. See on lugu, mis juhtub tihtilugu saartel, et veetakse esimesse kohalikku haiglasse ja see on tegelikult patsiendi jaoks tarbetu ajakulu, mis mõjub kindlasti tema paranemisvõimalustele," rääkis Noorsalu.

Ametlik statistika ütlebki, et PPA kopter reageeris eelmisel aastal otse sündmuskohale ainult ühel korral. Võimaliku kiirabilennu reaktsiooniaega pikendab ka see, et PPA-l pole oma meditsiinibrigaadi ja see tuleb häire korral linna teises servas asuvast Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.

"Aeg on siin väga kriitiline, sest patsiendini tuleb jõuda kõige kiiremal viisil ja praegusel hetkel arvestades seda, et meditsiinimeeskond ei ole kopteriga samas kohas valves välja lendamas, siis see võtab aega. Esiteks tuleb varustus, millega kopter on varustatud, maha laadida ja tühjaks teha ja teiseks see, et brigaad sõidab haiglast lennuväljale ja siis starditakse," rääkis Värk.

Üks pool selles vaidluses on tehniline – näiteks PPA kopterid mahutavad vajadusel korraga rohkem kannatanuid või meedikuid, aga teisalt võivad nad olla mõne teise ülesandega hõivatud. 

"Prioriteeti seab siis häirekeskus ja merevalvekeskus, kes siis vaatab, kus on põletavam sündmus ja sellele reageeritakse. Tihtilugu on aga valikute küsimus, mida me peame prioriteediks. Kas see on merepääste, inimelu või eksinud inimese otsimine, aga see on valikute küsimus, et kui selline asi juhtub, et on mitu sündmust korraga," rääkis Noorsalu.

"Prioriteedid võivadki muutuda. Kui meil on üks ülesanne ette antud ja me saame seda katkestada ja minna teisele, siis seda saab ka teha," rääkis Jõeveer.

On ka juhtunud, et PPA läheb inimest transportima, aga tuleb tähtis merepäästesündmus mitme inimkannatanuga ja kopter peab tagasi tulema.

"Asi, mis teeb kõike, ei tee samas mitte midagi hästi. Päästekopter on mõeldud ikkagi päästetööde tegemiseks. Kui ta tahaks mingit muud segmenti teha, siis ta ei ole lihtsalt kuluefektiivne. Ta teeb oma töö ära, aga tal on piirangud," rääkis Noorsalu.

Teine ja palju keerulisem vaidluse külg on rahaline ja õiguslik.

Meditsiiniteenuse kättesaadavust kureerib terviseamet ja meditsiinilendude eest tasub tervisekassa. PPA kopteri üks lennutund maksab 8500 eurot ja aastas tasub tervisekassa neile meditsiinilendude eest kokku kaks miljonit eurot. Mitte keegi, kellega selle loo jaoks vestleme, pole põhimõtteliselt erameditsiinilendude vastu, aga umbusk tekib just küsimuses, kas see tegelikult tuleks maksumaksjale odavam ja efektiivsem. 

"Kui me suhtleme kiirabiekspertidega, siis nemad ütlevad, et Eesti kiirabivõrgustik on tänasel päeval niivõrd hea, meil on hea teedevõrgustik, kiirabibaasid on 60 kohas üle Eesti ehk siis kiirabi jõuab sündmuskohale päris kiiresti," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin.

"Kui nüüd öelda, et hangime midagi juurde tipuvõimekuse tasemel ja tipuvõimekus kindlasti kiirabikopter on, siis tulebki küsida, et kindlasti see on mingil määral eelis, aga kas ka vajaduspõhine eelis või me suudame selle sama rahaga võib-olla midagi paremini ja rohkemat ära teha," arutles Ragnar Vaiknemets terviseametist.

"Kui lennusalk ei peaks tegema enam meditsiinilende, siis tähendaks seda, et meie lennutegevusse jääks järgi umbes 250 lennutundi. Siis oleks see mõnevõrra maha visatud raha riigi poolt, sest meil on see võimekus selles mahus ja me suudame toetada meditsiini, siis peaksime seda tegema, sest see on juba kinni makstud," rääkis Jõeveer.

Kiirabikopterite pidamine maksaks aastas kaks miljonit

Kui õhupääste puhul sihtkohta jõudmise selgeid norme pole, siis delta- ehk kõrgeima prioriteediga väljakutse puhul peaks ratastel kiirabi abivajajani jõudma 15 minutiga igas Eesti punktis. Tervisekassa hiljuti tehtud analüüs näitab, et sellega on suured probleemid Nõva, Tõstamaa ja Avinurme kandis ja mõningased probleemid Hiiumaa lõuna- ja läänerannikul, Võrumaal idapiiri ääres ning Aegviidu-Pillapalu kandis. Kuid sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse osakonna juhi Nikita Panjuškini sõnul ei tähenda see, et lahendus on kopter.

"Selleks, et osta kiirabikopterid ja neid ülal pidada, oleks vaja umbes kaks miljonit eurot aastas. Kui keegi pakuks meile selle raha ja ütleks, tehke palun kiirabisüsteemi kiiremaks ja efektiivsemaks, siis me ostaks sama raha eest kolm täiendavat kiirabibrigaadi ja paigutaks need abivajavatesse piirkondadesse, mida kahjuks Eestis veel on. Seal on lähim kiirabi abivajajale umbes 20 minuti kaugusel. Nendel inimestel ei ole vaja kiirabikopterit, mis tuleb Tallinnast ühe tunni asemel mõne minuti võrra kiiremini, vaid neil on vaja kiirabi, kes jõuab kohale viie või maksimum kümne minutiga ja jõuab elu päästa," sõnas Panjuškin.

"Kahe miljoni eest me saame analoogse teenuse väikse kiirabikopteriga panna valmis, mis oleks valmis koostöös meditsiinibrigaadiga reageerima ka sündmuskohale. Ma võin öelda, et päästekopteri lennutunni hind on läinud selliseks, et sama raha eest on võimalik panna tööle spetsiaalne kiirabikopter, kui oleks garantii, et neid lende tellitakse," rääkis Noorsalu.

See ongi võtmekoht. MTÜ esindajate sõnul suudaks nad teenust pakkuda odavamalt ja PPA saaks keskenduda muudele lõikudele sisejulgeolekus. Juba kaheksa aastat on nad püüdnud taotleda Eesti taeva avamist erameditsiinilendudele, aga asi on nende hinnangul liikunud isegi vastupidi.

Selle aasta alguses muudeti seadust nii, et meditsiinilennud määratleti riikliku ülesandena, mis lihtsalt öeldes tähendab, et kui haiglad vastavaid tellimusi teevad, on nad saanud suunised eelistada PPA-d. Alles siis, kui too ei suuda lende teha, võib pöörduda erategija poole. 

"Arvestades nende lennutundide arvu, mida tänasel päeval tehakse ja mida eksperdid toovad välja, mitu võiks olla, siis seda arvu tõenäoliselt väga suureks ei aja. Seega ma ei näe põhjust, milleks meil on vaja seda riigihanget. Lisaks erasektori puhul on alati see risk, et teeme riigihanke, erasektor tuleb oma kopteriga, aga ühe-kahe aasta pärast nad saavad aru, et oi, tõepoolest lennutunnid on nii väiksed. Siis Eesti jääb selle teenuseta," rääkis Panjuškin.

Noorsalu ja teised entusiastid, kes tahavad meditsiini teenuse kvaliteeti tõsta, on jauramisest tüdinud ja kavatsevad juba uuel aastal koos ühe Lääne-Euroopa meditsiinilende teostava ettevõttega Eestis siiski teenust osutama hakata. Kopter  hakkaks esialgu paiknema kas Pärnus või Tallinnas, kus lisanduks ka vastava kiirabiteenuse loaga meditsiinibrigaad. Samuti on käimas läbirääkimised häirekeskuse ja terviseametiga, et kopter õhku saaks tõusta.

"Ma olen seda teinud ja olen näinud, mis kasu see toob. Iseasi on see, kuidas inimesed sellega kaasa tulevad. Kas nad tulevad ja aitavad sellel asjal õnnestuda või nad töötavad selle vastu, et see ei õnnestuks," rääkis Värk.

Kiirabikopteri edendajate point on, et taevas oleks teenusepakkujatele samamoodi avatud ja hangetepõhine nagu tänavad ja teed, kus firmad pakuvad kiirabiteenust. Tähelepanuväärne on, et PPA andis teada, et samal ajal kui saade eetris, pole Eestis SARSi ehk merepääste teenust ja ka meditsiinilende ei toimu.