EL lubab piirata Venemaa relvana kasutatavate sisserändajate asüüliõigusi
Euroopa Liit teatas kolmapäeval, et Venemaa ja Valgevenega piirnevad liikmesriigid võivad piirata nende sisserändajate asüüliõigusi, keda Moskva ja Minsk kasutavad relvana.
EL-i idatiiva riigid süüdistavad Venemaad ja tema liitlast Valgevenet viimastel aastatel Euroopa destabiliseerimiseks tuhandete migrantide üle piiri saatmises.
Poola, Balti riigid ja Soome on asunud sisserändajaid peatama, ehkki see on vastuolus EL-i seadustes sätestatud õigusega varjupaika taotleda.
Euroopa Komisjoni asepresident Henna Virkkunen ütles, et Brüssel täpsustab nüüd, et liikmesriigid võivad varjupaigaõigust piirata, kui sisserändajate relvana kasutamisest võib saada julgeolekuoht.
"Nad võivad näiteks piirata sellises olukorras varjupaigaõigusi, aga rangetel tingimustel ja ka õiguslikes piirides," lausus Virkkunen.
"See tähendab, et need peavad olema tõesti erandlikud, ajutised, proportsionaalsed ja selgelt määratletud juhtumid," rõhutas ta.
Peamiselt Lähis-Idast ja Aafrikast pärit migrante hakkas saabuma rohkearvuliselt Valgevene-Poola piirile 2021. aastal, kui EL asus karistama Minskit opositsiooni mahasurumise eest. Nähtus laienes, kui pinged süvenesid seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale 2022. aastal.
"Autokraatidel ei tohi lasta kasutada Euroopa väärtusi meie endi vastu," kirjutas EK president Ursula von der Leyen pärast meetme teatavakstegemist sotsiaalmeediaplatvormil X.
Brüsseli andmetel kasvas 2024. aastal ebaseaduslike tulijate arv EL-i ja Valgevene piiril 2023. aastaga võrreldes 66 protsendi võrra. EL-i sõnul on 90 protsendil ebaseaduslikult Poola-Valgevene piiri ületanud migrantidest Venemaa tudengi- või turistiviisa.
Brüssel teatas ka, et annab kuuele piiririigile 170 miljonit eurot piiriseire tõhustamiseks.
Poola on rakendanud sisserändajate suhtes ranget poliitikat, piirile on püstitatud metalltara ja patrulli on tugevdatud. Inimõigusorganisatsioonid süüdistavad politseid migrantide vägivaldses peatamises. Kannatanud on näidanud nii koerte hambajälgi kehal kui ka kummikuulidest tekkinud sinikaid.
"Poola korrakaitse sunnib riiki siseneda üritanud inimesi mõnikord jõuga tagasi Valgevenesse minema ega hooli nende kaitsevajadusest," ütles inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch.
Soome parlament võttis juulis vastu vastuolulise seaduse, mis lubab teatud olukorras piirivalvel asüülitaotlejad piirilt tagasi saata.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AFP-BNS