Kiviselg rääkis pressikonverentsil, et Venemaa relvajõud ei ole eelneva nädala jooksul oma taktikalist tegevust Ukrainas muutnud ja endiselt on keskmine rünnakute arv ööpäevas umbes 185.

Tegevuste raskuskese püsib Kiviselja sõnul endiselt Pokrovsk-Kurahhove suunal, kus Venemaa Föderatsiooni relvajõud on jalaväe "liharünnakute" toel tasahaaval edasi liikunud.

"Avalike geolokatsiooniandmete kohaselt on nad saavutanud kontrolli Pokrovskist neli kilomeetrit edelas asuva Ševtšenko asula üle, mis annab võimaluse mõjutada Pokrovskit Zaporižžjaga ühendavaid varustusteid. Teisalt on Ukraina relvaüksused näidanud suurt kangelaslikkust Kurahhovest lõunas Suhhi Jali jõe joonel paiknevate väikeasulate kaitsmisel ning pidanud kogu nädala jooksul vastu Venemaa katsetele sulgeda rünnakutega põhjast ja lõunast seda piirkonda," ütles ta.

Kiviselg rääkis, et avalikel andmetel on Pokrovski suunal kahe nädalaga tapetud umbes 3000 Vene sõdurit. "Ilmselt need arvud aina suurenevad, mida lähemale jõutakse Pokrovskile. Kyiv Independenti andmetel on Vene relvajõud lahingutes kaotanud kogu novembrikuu jooksul pretsedenditult 46 000 isikut ning kogu kuu jooksul hävitati 307 Vene tanki, 899 lahingumasinat ja 884 erisugust suurtükisüsteemi. Kokku umbes kolme miljardi dollari eest tehnikat," vahendas Kiviselg.

Asjaolu, et Ukraina kaitse on sellele survele tervikuna vastu pidanud, et Kiviselja sõnul tähelepanuväärne.

Halvenenud ilmaolud toovad Ukrainale kergendust

Kergendust Ukraina kaitsjatele on tema sõnul toonud halvenenud ilmaolud, sest need raskendavad vaenlasel õhuväge ja rasketehnikat kasutada ning ei lase võidelda täies mahus.

"Kuigi Pokrovski suunal on Vene Föderatsiooni relvajõud vaevaliselt edasi liikunud, on soovitud operatsioonitasandi läbimurre jäänud saavutamata. Seetõttu suurendab Venemaa survet Kurski oblastis positsioonidel asuvatele Ukraina üksustele ning lahingute raskuskese võib aasta lõpus kanduda sellesse piirkonda," rääkis Kiviselg.

Ta ütles, et teistes piirkondades asuvates rindelõikudes on Ukraina kaitse palju väiksema surve all ning seetõttu on olukord kergem. "Ukraina üksusi on saatnud edu ka Kupjanski suunal, kus on likvideeritud kaks Oskili jõe ületamisel tekkinud sillapead. Ukraina on jätkanud ka süsteemsete süvalöökidega Venemaa sügavusse sõjalise taristu pihta, kasutades selleks nii liitlastelt saadud relvastust kui ka Ukraina enda väljatöötatud süsteeme," sõnas Kiviselg.

Süüria sündmused on teinud Venemaa olukorda keerulisemaks

Kiviselg ütles et Venemaa olukorra on teinud märksa keerulisemaks Süürias lahtirulluvad sündmused ning selle võimalikud üleminekud Põhja-Kaukaasiasse.

"Ei ole saladus, et Venemaa pakib kokku oma sõjaväebaase Süürias. Meie andmetel koosneb Venemaa kontingent kahest põhiosast: kahest sõjaväepolitsei üksusest (kokku u 1200 isikut) ja Vene Föderatsiooni relvajõudude Süüria kontingendist, kes mehitavad Tartusi ja Hmeimimi sõjaväebaase. Neis asus kokku 6000–7500 isikut. Alates 8. detsembrist on Venemaa oma alused tõmmanud Tartusi sadama reidile."

Hmeimimi lennuväebaasist on Kiviselja sõnul sooritatud hulganisti transpordilende Venemaale. "Selleks on avalikel andmetel Venemaa palunud ka Türgi abi, et oma evakuatsioonitegevust korraldada. Peale selle on Venemaa ka mitmest laevastikust oma alused teele pannud, et teha ettevalmistusi evakuatsiooniks. Mõneti meenutavad Venemaa tegevused 2015. aasta omi, ainult et vastassuunas," lausus ta.

Kiviselg ütles, et ilmselt üritab Venemaa kaugemas perspektiivis oma kohalolekut Süürias siiski jätkata, kuid selle edukus sõltub nähtavasti läbirääkimistest olukorda kontrollivate Süüria formeeringutega.