Venemaa sekkus Süüria kodusõtta 2015. aastal ning toona kaldus kaalukauss Assadi režiimi kasuks. Moskva suurendas seejärel Lähis-Idas oma sõjalist kohalolekut ning hakkas sekkuma üha rohkem Aafrikas asuvate riikide siseasjadesse. 

Venemaa konkureeris globaalsel areenil USA ja Hiinaga ning näitas üha rohkem jõudu ka Arktika piirkonnas. 2022. aastal alustas Venemaa aga täiemahulist sõjalist tegevust Ukrainas, sõda on kestnud peaaegu kolm aastat ning Kremli globaalsed ambitsioonid on nüüd tõsise löögi all. 

Süürias asuvate baaside kaudu suunas Venemaa oma palgasõdureid ja relvastust Aafrikasse. Lähis-Idas tegi Venemaa veel koostööd Iraani ja Hezbollah'ga, mõlemad on nüüd jäänud Iisraeli surve alla. 

Venemaa baaside saatus Süürias on lahtine ja Moskva pidi astuma otsekontakti Süürias võimule tulnud mässulistega.

Assadi režiimi kokkuvarisemine pani nüüd Venemaa raske küsimuse ette. Kas jätkata ambitsioonikat välispoliitikat või hoopis tunnistada kaotust, mis lubaks keskenduda jõulisemalt lähinaabrusele. 

Mõned Vene välispoliitikaeksperdid toetavad nüüd viimast varianti. Näiteks analüütik Fjodor Lukjanov kirjutas, et staatus ja prestiiži pole tänapäeva maailmas kõige olulisem küsimus. Tema sõnul peaks Venemaa oma rolli piirkondliku jõuna ümber mõtestama. 

Ka USA ja Hiina on viimaste aastate jooksul saanud geopoliitilisi tagasilööke. USA lahkumine Afganistanist oli kaootiline ning kahjustas Bideni administratsiooni mainet. Samal ajal on koormavate laenutingimuste tõttu hädas Hiina siiditee projekt. 

Venemaa liidrid aga räägivad järjepidevalt mitmepooluselise maailmakorra kehtestamisest ning üritavad ümber kujundada USA juhitud reeglipõhist korda. 

Assadi langemisega on Venemaa nüüd aga Lähis-Idas nõrgemas positsioonis. Saudi Araabia võib lähiajal naftatootmist suurendada ning ohustab sellega Venemaa turuosa. Putin on aga tõstnud Venemaa sõjalised kulutused NSVL-i tasemele ja tema režiim vajab hädasti naftadollareid. 

Ukraina sõja tõttu on viimaste aastate jooksul vähenenud veel ka Venemaa relvaeksport. Näiteks Egiptus oli varem Vene relvatöösturite üks suurimaid kliente. Trumpi esimese administratsiooni surve tõttu loobus Kairo mitmest relvatehingust Venemaaga. Hiljem on Moskva esindajad käinud Egiptuses ja ostnud sealt oma armeele varuosi. 

Ukraina sõja tõttu pöörab Venemaa üha vähem tähelepanu ka Arktika piirkonnale. Analüütikute sõnul üritab Hiina nüüd Venemaa kehva olukorda ära kasutada. Üks asjaga kursis olev endine Vene ametnik ütles, et Moskva pidi andma Pekingile suurema sõnaõiguse Põhjamere marsruudil kehtivate reeglite kehtestamise üle, vahendas The Wall Street Journal.