See on vaid üks finantsrevolutsioonidest, mille Kubilius välja pakkus. Tema plaanid on märk sellest, kui palju on Venemaa sissetung Ukrainasse EL-i eelarvet ja prioriteete muutnud, tõdes Kubiliust intervjueerinud Politico.

Venemaa sõda on kaudselt ka Kubiliuse uue ametikoha loomise põhjus. Kaks ametiaega Leedu peaministrina töötanud Kubiliusest sai EL-i esimene kaitse- ja kosmosevolinik – see positsioon Euroopa Komisjonis loodi selleks, et paremini integreerida bloki killustunud kaitsetööstus, suurendada kaitsekulutusi, saata Ukrainasse rohkem relvi ning parandada kaitse-alast koordinatsiooni NATO ja USA-ga.

Ukrainale sõja võitmiseks vajaliku toetuse andmine on EL-i jaoks võtmetähtsusega, rõhutas Kubilius oma esimeses intervjuus pärast tööle asumist 1. detsembril.

"Peame olema valmis võimalikuks Venemaa agressiooniks," ütles Kubilius. "Kui me Ukrainas läbi kukume, siis loomulikult võib Venemaa sõjalise agressiooni võimalus EL-i liikmesriikide vastu suureneda."

Samuti hoiatas ta Venemaa käimasoleva hübriidrünnakute kampaania eest. "Oleme paremini valmis tavapäraseks sõjaliseks kaitseks kui meie oma inimeste mõistus on kaitstud," ütles ta.

Kubilius rõhutas, et EL-i vaenlane on Venemaa liider Vladimir Putin, mitte USA presidendiks valitud Donald Trump – see on sõnum, mille ta on edastanud ka Euroopa Parlamendile.

Ta avaldas lootust, et USA uus administratsioon mõistab, et Lääs on rünnaku all autoritaarsete riikide telje poolt, kuhu kuuluvad Venemaa, Iraan, Põhja-Korea ja mõnevõrra ka Hiina.

Politico tõdes, et Euroopa relvatööstuse uuendamine pärast aastakümneid kestnud külma sõja järgset unisust nõuab palju raha. Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen on rääkinud Euroopa kaitsekulutuste suurendamisest järgmise kümnendi jooksul täiendavalt 500 miljardi euro võrra.

Selle raha leidmine ei ole lihtne, kuid ilma selleta jäävad kõik kaitseplaanid teoreetiliseks, hoiatas Kubilius. Uus raha võib tulla bloki eelarve suurendamisest, ühise võla emiteerimisest või selliste institutsioonide nagu Euroopa Investeerimispanga reeglite leevendamisest, et hõlbustada relvatootjatesse investeerimist, või nende ideede kombinatsioonist, rääkis ta.

Kubilius pooldaks eelarvereeglite muutmist

Kubilius leidis ka, et EL peaks kaitsekulutuste osas oma eelarvereeglid üle vaatama. Praegu on seatud liikmesriikide eelarvepuudujäägi piiriks kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja riigivõla laeks kuni 60 protsenti SKT-st. Riigid nagu Kreeka, Poola ja Itaalia on nõudnud kaitsekulutuste väljajätmist eelarvepuudujäägi arvutamisest.

Kubilius rõhutas, et see ei ole tema otsus, kuid lisas: "Kui keegi küsiks minu arvamust, siis vastaksin: "Jah, me peame seda tegema.""

"Kui seisate silmitsi kriisiga, peate vaatama, kuidas saaksite konkreetsetele probleemidega tegelemisel eelarvesse teatud paindlikkust," ütles ta ja lisas, et on juba vestelnud poolakast eelarvevoliniku Piotr Serafiniga, kes mõistvat kaitsevaldkonna prioriteetsust.

Kaitsetööstuse koostöö edendamine

Kubiliuse töö oluline osa on tagada, et Euroopa kaitsetööstus, mis on killustatud paljude liikmesriikide vahel, oleks paremini koordineeritud.

EL-i uus algatus, 1,5 miljardi euro suurune Euroopa kaitsetööstuse programm, peaks aitama seda saavutada. Praegu kemplevad aga liikmesriigid selle üle, kui suur peaks olema Euroopa Liidu väliste ettevõtete juurdepääs sellele rahale.

Mõned riigid – eesotsas Prantsusmaaga – soovivad, et fondil oleks range "Osta Euroopast" klausel, samas kui teised, sealhulgas Poola, Holland ja Saksamaa, on avatud paindlikumatele abikõlblikkuse kriteeriumidele.

Ka Kubilius pooldab paindlikkust. "Me peame arendama oma tööstust ... ja see ei ole protektsionism," ütles ta. Samas tunnistas ta, et paljusid võtmerelvasüsteeme, nagu kaugmaa täpsusraketid, Euroopas lihtsalt ei toodeta.

"Kindlasti peame hankima ka USA-lt või teistelt partneritelt," ütles ta. "Kui me ütleme, et ostame Euroopa toodangut, ei tähenda see, et me ei läheks otsima mingeid relvi, mida me lihtsalt ei tooda või toodame liiga väikestes kogustes."

EL-i uus karm lähenemine Venemaale tähendab ka palju tihedamaid suhteid NATO-ga. Kuigi mõlema institutsiooni peakorter asub Brüsselis, on nende suhe distantseeritud.

Nüüd soovib Kubilius organisatsioonide vaheliste sidemete parandamist, öeldes, et EL peaks arvesse võtma NATO peatset aruannet alliansi võimelünkade kohta, mis nõuab 49 uut brigaadi, 1500 tanki ja 1000 suurtükki ning vastavalt sellele oma tööstuskulutuste prioriteete seadma.

See kõik on osa sõjaks valmistumise programmist, märkis Politico.

"Autoritaarsed riigid koonduvad ja ka meie peame koonduma," ütles Kubilius.