Ajal, mil ameeriklased nõuavad, et Ukraina mobiliseeriks armeesse ka noormehi alatest 18. eluaastast, on Ukraina sõjaväes kujunenud tõsiseks probleemiks omavoliliselt lahkumine.

ERR-i võttemeeskonnaga oli desertöör nõus rääkima tingimusel, et tema isik jääb anonüümseks – loos on ta nimetatud Ivaniks. Ivan astus vabatahtlikult kaitseväkke täiemahulise sõja alguses, sõdis nii Harkivi all kui ka Bahmutis, kuid selle aasta suvel ta deserteerus.

"Desertööride arv kasvas plahvatuslikult siis, kui sõdurid hakkasid kompaniide kaupa hukkuma. Peamiseks väeosast lahkumise põhjuseks oli hirm," rääkis Ivan.

Ukraina riikliku uurimisbüroo andmetel on täiemahulise sõja algusest saadik omavoliliselt väeosast lahkunud ligi 60 000 inimest. Kui terve eelmise aasta jooksul oli selliste inimeste arv 17 000, siis selle aasta 10 kuu jooksul lahkus juba üle 30 000 inimese. Karistuseks selle eest võib saada kuni 12 aastat vangistust.

"Lahkujaid vangla ei hirmuta," ütles Ivan. "Kõik saavad väga hästi aru, et kui kogu see jama lõpeb, ei jätku riigil kõigi jaoks prokuröre ja vanglakohti."

Selle aasta septembris võttis Ukraina parlament vastu otsuse, et esmakordseid lahkujaid, kes vabatahtlikult väkke naasevad, ei karistata. Paljud neist on aga kinni püütud ja sõjaväepolitseile üle antud.

"Ma teadsin kogu aeg, et üks päev püütakse mind kinni. Vahet pole, kui hästi sa end peidad. Sõitsin autoga tööle, politsei pidas mind kinni, kontrollis dokumente ja ütles, et ma olen ju tagaotsitav. Viidi jaoskonda, auto jäi sinna ja mind anti üle sõjaväepolitseile," rääkis Ukraina kaitseväelane Andrii.

Andrii mobiliseeriti eelmisel aastal. Sõjategevuses jõudis ta osaleda alla aasta.

"Mu komandör, kutsungiga Fil, sai surma. Ta suhtus meisse hästi, võttis meid omadena. Teised komandörid olid täielikud jobud. Kui Fil sai surma, lasime me kõik jalga," ütles Andrii.

"Meid koheldi nagu koeri," tõi ta lahkumise põhjuseks. "Miks me peaksime seal istuma, kui komandör ähvardab meid ise vahepeal maha lasta. Sellepärast otsustasingi lahkuda."

Kui Andrii oli mobiliseeritud, siis Ihor astus kaitseväkke vabatahtlikult. Ta võitles kaks aastat rindel ja siis otsustas deserteeruda.

"Pooled meist olid positsioonidel, teised istusid lihtsalt staabis. Need, kes staabis istusid, said pidevalt puhkusele. Nad ei teinud midagi, nad ei vahetanud meid kordagi välja. Kui me ükskord lõpuks positsioonidelt tagasi jõudsime, ei lastud meid puhkusele. See ongi põhjuseks," rääkis Ihor.

Praegu teenivad Andrii ja Ihor teises brigaadis, teise komandöri alluvuses.

"Jah, võib öelda, et nad reetsid oma relvavendi," täheldas Ukraina kaitseväelane kutsungiga Hunter. "Aga peab aru saama ka olukorrast, kuhu nad sattusid. Ma ei taha nende tegu õigustada, aga praegu teenivad nad siin remondibaasis, teevad oma tööd hästi ja mul ei ole neile mitte mingeid etteheiteid."

Konflikt komandöriga on üks peamistest lahkumise põhjustest. Need, kes otsustavad vabatahtlikult kaitseväkke naasta, liituvad tavaliselt teise brigaadiga.

"Peale seadusmuudatust, mis lubab mitte ainult karistamatult kaitseväkke naasta, vaid ka liituda teise väeosaga, tekkis paljudel sõduritel mõte, et milleks üldse esitada taotlus üleviimiseks teise väeossa, mida ei pruugita rahuldada, kui on võimalik lihtsalt lahkuda ja naastes liituda teise brigaadiga. Nii on ju lihtsam," rääkis jurist Anna Fursova.

New Geopolitics Research Networki analüütik Mihhailo Samus märkis, et sõjaväkke naaseb tuhandeid mehi. "Nägin just uudistes, et viimase 72 tunniga on naasnud väkke 2000 inimest. Seda on päris palju, pool brigaadi. Sellise tempo juures moodustaks me aasta lõpuks mitu brigaadi," sõnas ta.

Ka väest lahkunud Ivan tunnistas, et lahkumine on üks viis väeosa vahetamiseks.

"See on väga imelik, aga see tõesti töötab," lausus Ivan. "Parem on omavoliliselt väeosast lahkuda, et siis sind tänaval kinni püütaks. Siis tulevad sinu juurde niinimetatud ostjad teistest väeosadest, et küsida, kelle juurde sa naastes tahad minna. Siis tekib sul valik, kuhu sa oma jobust ülemuse alluvusest minna võiksid."

Samuti on deserteerumise põhjuseks sundmobilisatsioon.

"Need, kes tahtsid oma riiki kaitsta, on praeguseks ise kaitseväega liitunud ja paljud neist ka kahjuks juba hukkunud. Minu arust pole õige sundida inimesi vastu tahtmist sõdima. Neist pole ka mingit kasu. Inimene peab tahtma oma riiki ja perekonda kaitsta," rääkis Ukraina kaitseväelane Artem.

Jurist Anna Fursova märkis, et paljud lahkuvad juba õppekeskustest. "Nad on alles alustanud oma baaskursust, nad pole isegi veel positsioonidel käinud, aga saavad juba aru, et see neile ei sobi. Ja lahkuvad omavoliliselt juba sealt."

Amnestia omavolilise lahkumise eest kehtib 1. jaanuarini.

ERR-i reporter Anton Aleksejev küsis, kui palju inimesi Ivani hinnangul amnestiaseaduse tõttu kaitseväkke tagasi pöördub.

"Pöörduvad tagasi need, kes lahkusid emotsioonide pealt," vastas Ivan. "Need, kellel oli mingi konflikt, keda alahinnati, ei makstud piisavalt, ei lubatud puhkusele. Nad lahkusid emotsioonide pealt, nad tulevad tagasi. See seadus ongi nende jaoks tehtud. Need, kes otsustasid lõplikult lahkuda, tagasi ei tule."

Ivan tõdes, et sõdureid, kes otsustasid lõplikult lahkuda, häirib üldine olukord kaitseväes.

"Kes tahab, tuleb tagasi," rääkis kaitseväelane Ihor. "Kes ei taha, pageb võib-olla välismaale. Kui ei õnnestu, tuuakse tagasi. Praegu otsitakse neid kõikjalt."