Oluline kolmapäeval, 4. detsembril kell 20.30:

- Kadõrov: Ukraina droon tabas Tšetšeenias politsei eriüksuse hoonet;

- Ukraina välisminister osaleb Maltal tippkohtumisel, kus on ka Lavrov;

- Blinken: Ukraina peab leidma viisi, kuidas kaasata nooremad inimesi võitlusesse;

- Kuberner: Vene armee plaanib alustada uut pealetungi Hersoni linnale;

- Reuters: Trumpile esitletud rahuplaanid ei sisalda Ukraina NATO-liikmesust;

- Rutte: liitlased annavad Ukrainale kõik õhutõrjesüsteemid, mis saavad;

- Enim ründavad Vene väed Pokrovski ja Kurahhove suunal;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1670 sõdurit.

Kadõrov: Ukraina droon tabas Tšetšeenias politsei eriüksuse hoonet

Ukraina droonirünnak tabas Tšetšeenias Groznõi kesklinnas asuvat politsei eriüksuse hoonet, ütles Tšetšeenia diktaator Ramzan Kadõrov, vahendas Venemaa riiklikult kontrollitav uudisteagentuur RIA Novosti.

Kadõrovi sõnul tabas Ukraina droon Tšetšeenia esimese Venemaa toetatud juhi Ahmat Kadõrovi nimelise üksuse hoone katust.

Kadõrov väitis, et inimesed said rünnaku tagajärjel kannatada, kuid ta ei avaldanud täpsemaid üksikasju.

Ramzan Kadõrovi väited järgnesid meedia teatele rünnakust Tšetšeenia vabariigi vastu. Sõltumatu Venemaa uudisteväljaanne IStories teatas, et droon tabas üksuse kasarmuid hoones, kus 2017. aastal väidetavalt hukati 27 tšetšeeni.

Kiiev ei ole väiteid rünnakust kommenteerinud.

Ukraina välisminister osaleb Maltal tippkohtumisel, kus on ka Lavrov

Ukraina teatas kolmapäeval, et saadab oma välisministri Maltale OSCE tippkohtumisele, millest võtab osa ka Vene välisminister Sergei Lavrov.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha väisab Maltat 4.-5. detsembrini, et pidada rida kahepoolseid läbirääkimisi ametivendadega Ukraina partnerriikidest, teatas välisministeerium.

Blinken: Ukraina peab leidma viisi, kuidas kaasata nooremad inimesi võitlusesse

USA välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et Ukraina peab tooma sõjaväkke nooremaid inimesi, et saavutada edu sõjas Venemaaga.

"Need on väga rasked otsused ja ma mõistan seda täielikult ja austan seda," ütles Blinken intervjuus NATO peakorteris Brüsselis pärast sõjalise alliansi välisministrite kahepäevasel kohtumisel osalemist.

"Kuid nooremate inimeste võitlusse toomine on meie arvates vajalik. Praegu 18- kuni 25-aastased ei ole võitlusesse kaasatud," lisas ta.

Blinken ütles, et see on Ukraina võimude otsustada, kuidas kõige paremini nooremaid mehi võitlusse kaasata.

Konkreetset vanuserühma mainimata väljendas ka NATO juht Mark Rutte sama seisukohta.

"Peame ilmselgelt tagama ka selle, et Ukrainas oleks piisavalt inimesi," ütles Rutte ajakirjanikele. "Tõenäoliselt vajame rohkem inimesi eesliinile."

Kuberner: Vene armee plaanib alustada uut pealetungi Hersoni linnale

Vene armee plaanib alustada järjekordset pealetungi Hersoni linnale ja on kogunud Dnipro jõe ületamiseks 300 paati rääkis Ukrinformi andmetel Hersoni kuberner Oleksandr Prokudin intervjuus Financial Timesile.

Prokudin ütles ka, et alates juuli keskpaigast on venelased rünnanud Hersonit ja naaberasulaid Dnipro jõe läänekaldal väikeste droonidega rohkem kui 9500 korda, tappes vähemalt 37 ja vigastades sadu inimesi.

Hersoni linn oli esimene piirkondlik keskus, mille Vene väed pärast täiemahulise sissetungi alguses vallutasid. Ukrainlased vabastasid linna 2022. aasta novembris.

Reuters: Trumpile esitletud rahuplaanid ei sisalda Ukraina NATO liikmesust

USA presidendiks valitud Donald Trumpi nõustajad on teinud avalikult ja eraviisiliselt ettepanekuid, kuidas lõpetada Ukraina sõda. Ükski Trumpile esitatud plaan ei sisalda aga NATO-liikmesuse tagamist Ukrainale, kirjutab Reuters.

Reutersi andmetel ütles endine Trumpi rahvusliku julgeoleku ametnik, et Trumpile on Ukraina sõja lõpetamiseks esitatud kolm plaani: Ukraina tulevase erisaadiku Keith Kelloggi plaan, asepresidendiks valitud J. D. Vance'i plaan ja Trumpi endise luureülema kohusetäitja Richard Grenelli plaan. Need erinevad mõne detaili poolest, kuid kõik need hõlmavad sõja külmutamist praegustel rindejoontel ja Ukrainale NATO-ga liitumise mittelubamist.

Reutersi andmetel püüavad Trumpi nõunikud survestada Moskvat ja Kiievit läbirääkimistele piitsa ja prääniku meetodi abil – katkestada sõjaline abi Kiievile, kui see läbirääkimistega ei nõustu, kuid suurendades abi, kui Venemaa president Vladimir Putin keeldub.

Väljaanne märgib, et Trump ei ole rahuplaani väljatöötamiseks veel töörühma kokku kutsunud, kuid mitmed nõunikud on avalikel foorumitel ja mõnel juhul ka Trumpiga omavahel ideid arutanud.

Tõenäoliselt sõlmitakse rahukokkulepe Trumpi, Putini ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski näost näkku läbirääkimiste tulemusena, ütlesid nõustajad. Samas märkisid analüütikud, et Putinile võib olla vastumeelne läbirääkimiste laua taha istuda, sest tal on Ukraina territooriumi hõivamisest rohkem võita.

Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali teadur Eugene Rumer sõnas, et tõenäoliselt Putin rahuläbirääkimistele ei rutta, vaid ootab, mis järeleandmisi Trump on nõus tegema, et Putinit üldse läbirääkimiste laua taha meelitada.

Mõnele ettepanekule on tõenäoliselt aga Zelenski ning ka Euroopa liitlased vastu. Näiteks NATO kutse on Zelenski esitletud nn võiduplaani osa.

Mitmed Euroopa liitlased on väljendanud valmisolekut suurendada abi Ukrainale ning USA president Joe Biden jätkab relvade saatmist. Reutersi hinnangul või see vähendada Trumpi mõjuvõimu Kiievi üle.

Rutte: liitlased annavad Ukrainale kõik õhutõrjesüsteemid, mis saavad

NATO ei tohi lubada seda, et talve kasutatakse relvana Ukraina vastu, ning tuleb teha enamat Ukraina õhutõrje tugevdamiseks, ütles teisipäeval alliansi peasekretär Mark Rutte.

"Ja ma tõesti tahan teile kinnitada, et liitlased on teiega. Me peame tegema mitut asja. Esiteks peame tagama, et aitame teil võimalikult hästi säilitada energiasüsteemi ja energiataristut," ütles Rutte Brüsselis kohtumisel Ukraina välisministri Andri Sõbihaga.

"Me ei saa lubada, et talv Ukrainas muutuks relvaks, ja täna (teisipäeva) hommikul arutasime seda (USA välisministri) Antony Blinkeni ja teistega," ütles NATO peasekretär.

Rutte rõhutas, et Ukraina õhutõrje küsimuses tuleb teha enamat, et olla kindel, et Ukraina on maksimaalselt turvatud.

Samuti on hädavajalik jätkata tööd sõjalise abi andmisel Kiievile, lisas Rutte.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha palus teisipäeval NATO riikidelt veel vähemalt 20 õhutõrjesüsteemi, et lüüa tagasi Venemaa rünnakud riigi energiasüsteemile.

Uniani korrespondendi sõnul ütles Rutte kolmapäeval infotunnis, et NATO liikmesriigid varustavad Ukraina kõigi õhutõrjesüsteemidega, mida nad suudavad pakkuda.

"Teatavasti ei ole meil maailmas üleliigsete õhutõrjesüsteemide varu. See tähendab, et peate alati olema kindel selles, mida peate esmatähtsaks. Aga eile õhtul jõuti kohtumisel selge kokkuleppeni, et Ukraina, eriti selle taristu abistamine peaks olema esmatähtis. Ja ma olen kindel, et lähipäevadel ja nädalatel tagavad liitlased, et kõik, mida nad suudavad Ukrainale tarnida, jõuab kohale," rõhutas Rutte.

Samas ei täpsustanud Rutte, kas Ukraina saab täpselt 19 õhutõrjesüsteemi, mida riik vajab kriitiliste objektide kaitsmiseks.

NATO välisministrid on Brüsselis kahepäevasel kohtumisel.

Enim ründavad Vene väed Pokrovski ja Kurahhove suunal

Möödunud ööpäeva jooksul toimus rindel 192 sõjalist kokkupõrget, 88 korral ründasid venelased Pokrovske ja Kurahhove suunal ning vaenlane üritas läbi murda ka Kurski oblasti kaitsest, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

Teisipäeval leidis aset 180 lahingkokkupõrget, neist enamik leidis aset Kurahhove ja Pokrovski suunal.

Ka rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud kirjutasid kolmapäeva varahommikul, et Venemaa jätkab pealetungi Donetski oblastis. Deepstate teatas, et vaenlane  tungis edasi Suhhije Jali, Konstantinopolskoje, Datšenskoje, Puškino ja Kurahhovoe lähedal, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1670 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 747 370 (võrdlus eelmise päevaga +1670);

- tankid 9493 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 19 450 (+31);

- suurtükisüsteemid 21 002 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1020 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 19 946 (+29);

- tiibraketid 2855 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 746 (+80);

- eritehnika 3628 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.