Möödunud nädala kolmapäeval teise lugemise läbinud 2025. aasta riigieelarve kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKP-st.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu tutvustas esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjonis enda arvutusi, et kuigi valitsus on põhjendanud aktsiiside tõusu, käibemaksu tõusu, kõigi tulude täiendavat maksustamist kahe protsendiga ning ettevõtete investeeritud kasumi maksustamist tarvidusega teha uusi kaitsekulutusi, siis arvutused seda ei kinnita.

Reinsalu tõi välja, et vale on nii väide, et valitsus ise hoiab järgmisel aastal valitsemiskuludelt kokku üle saja miljoni euro, kui ka see, et maksutõuse on järgmisel aastal vaja seoses uute kaitsekuludega, sealhulgas moonale.

Ta selgitas, et koalitsioon on lubanud vähendada valitsemiskulusid ehk tööjõu- ja majanduskulusid ning toetusi viie protsendi võrra, kuid kui selle ja järgmise aasta valitsemiskulud kõikide ministeeriumite kohta kokku liita, ilmneb, et tööjõukulud kasvavad 54,5 miljoni euro ja toetused 23,6 miljoni euro võrra.

Ehkki majandamiskulud vähenevad esmapilgul 85,2 miljoni euro võrra, siis languse taga on Reinsalu sõnul see, et võrreldes käesoleva aastaga on valitsus tuleva aasta eelarves vähendanud majandamiskuludes ligi 97 miljoni euro võrra kaitseotstarbelise erivarustuse soetamise kulusid. Need on aga kuluread, millelt soetatakse laskemoona.

"Valitsus on lubanud panna eelarvesse 2025. aastal moona 75 miljonit lisaraha.
Tegelikkuses aga hoopis väheneb võrreldes 2024. aastaga," ütles Reinsalu.

Ta lisas, et kui majandamiskuludest kaitseotstarbelise erivarustuse rida välja jätta, siis valitsemiskulud mitte ei vähene viis protsenti, vaid hoopis kasvavad kaks
protsenti.

Riigikontrolör Janar Holm ütles erikomisjoni istungil, et tema saab tugineda eelarve seletuskirjale, mille põhjal on eelarvenumbrid samad, nagu Reinsalu ütles.

"Tegevuskulude ja muude toetuste muutus on tõepoolest 0,1 protsenti vähenemist riigieelarve seletuskirja alusel. Vastab ka tõele, et kui võtta kaitseministeeriumi majandamiskulude kärbe ära, läheb see plussi, kulud suurenevad," tõdes ta.

Holm lisas, et enne komisjoni istungi algust jõudis temani rahandusministeeriumi selgitus, millest nähtub, et nende arvutused on tehtud teistel alustel. Täpsemalt, ministeerium ei võrrelnud 2024. aastat 2025. aastaga, vaid sellega, kui palju oli riigieelarvestrateegiaga (RES) plaanis tuleval aastal raha kulutada. Seega on tegu teistsuguste numbritega.

Samas märkis riigikontrolör, et neid numbreid ei ole RES-i dokumendis tegelikult fikseeritud, mistõttu peaks rahandusministeerium ise selgitama, mida nad silmas peavad. Rahandusministrit ega ministeeriumi esindajaid paraku istungil ei viibinud.

"Küllap on RES-i numbrid kuskil süsteemides olemas, aga mitte kinnitatud dokumendis. Mõistlik oleks fikseerida, mis on see summa, millest riigieelarve seletuskirjas protsenti võetakse, praegu jääb see ebaselgeks," nentis Holm.

Ka Reinsalu väite kohta, et moona soetamine tuleval aastal võrreldes selle aastaga väheneb, ütles riigikontroll, et seletuskirja tasandil paistavad praegu siingi tõesti miinused, mitte plussid. Ta lisas, et ka sel puhul oleks selguse saamiseks vaja selgitusi kaitseministeeriumilt või rahandusministeeriumilt, sest olemasoleva materjali põhjal ei ole võimalik suurenemist näha.

Ministeerium: Reinsalu tugines valedele eeldustele

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles ERR-ile, et Reinsalu välja toodud järeldus ja andmete esitus ei ole kooskõlas eelarvestamisel kasutatava metoodikaga. Nimelt on väidetes läbivalt kasutusel eeldus, et kui tuleva aasta riigieelarve maht on suurem kui selle aasta eelarve, siis ei ole ellu viidud kärpeid. Nii see aga Välliku sõnul ei ole.

"Riigieelarve koostatakse kehtiva riigi eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. See on reguleeritud riigieelarve baasseaduse paragrahvis 34. Seetõttu ei saa eeldada, et kulude vähendamisel on võrdlusaastaks võetud 2024. aasta eelarve. Võrdlema peaks RES 2025-2028 protsessi alguses kavandatud eelarvet riigikogule üle antud 2025. aasta riigieelarve eelnõuga," selgitas Vällik.

Lisaks ei eelda kärpe tegemine tema sõnul, et summa oleks kokkuvõttes väiksem kui võrreldav eelarve, olgu selleks siis 2024. aasta riigieelarve või RES 2024-2027. Nii on näiteks võimalik kärpida eelarve kasvu.

Eelarve kärbitav osa ei vasta Välliku sõnul riigieelarves planeeritud eelarve kogumahule, kuna riigieelarves tuleb kajastada kõiki vahendeid.

"See tähendab, et näiteks välistoetuste arvelt tehtav eelarve ei käitu protsendikärpe puhul sarnaselt piirmääraga eelarvele, kuna välisprojektide puhul on doonoriga kokku lepitud konkreetsed projektid ja eesmärgid, mis tuleb saavutada. Kui kärpida neid tegevusi, siis jääb saamata selles ulatuses tulu või halvemal juhul rahastus laiemalt," tõi ta välja.

Samuti ei allu Välliku kinnitusel protsendikärpele seadusest tulenev eelarve, kuna kulu tekib vastavalt seaduses kirjeldatule. Ka CO2 müügitulu arvelt tehtavad kulud ei anna kärpides oodatud tulemust. Seetõttu kasutatakse eelarves kärpe alusandmetena vaid piirmääraga vahendeid.

Riigieelarveliste asutuste alla kuuluvad muu hulgas ka näiteks koolid, kaitsevägi, politsei ja pääste ning riigieelarve kaudu rahastatakse ka kohalikke omavalitsusi läbi toetuste ehk toetus- ja tasandusfondi. Nende eelarvetele Välliku sõnul kärbet ei rakendatud või ei rakendatud seda terviklikult kogu eelarvele.

"Lisaks eelarvekärpele on koalitsioonileppes ja ka RES 2025-2028 protsessis ette nähtud muid tegevusi, mis omakorda kajastuvad riigieelarves kulude ja tuludena. Millise majandusliku sisuna kajastatakse konkreetsete tegevuste eelarveid, on reguleeritud eelarveklassifikaatori määruses," ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse juhataja.

Seega pole Välliku sõnul võimalik kitsalt eristada üht meedet ja selle eelarvet terviklikust 2025. aasta riigieelarve eelnõust ja teha sellest järeldusi.

"Valitsemisaladel on võimalus ja õigus korrigeerida eelarveprotsessis prognoose majandusliku sisu vahel. Näiteks hankeplaane, koolituskulusid, hoonetele kuluvat ülalpidamist, sisseostetavat teenust ja muud sellist. See tähendab, et ka eelarve majanduslik sisu tööjõu- ja majandamiskulude, toetuste ning investeeringute vahel võib muutuda vastavalt tehtud valikutele või täpsustunud tegevusplaanile," ütles ta. 

Kokkuvõttes tähendab see, et rahandusministeeriumi arvutuskäigu kohaselt on 2025. aasta riigieelarve 1,8 protsenti ehk 138,2 miljonit eurot väiksem kui 2024. aasta esialgne eelarve. Seejuures kahaneb majandamiskulu üle kaheksa protsendi võrra ja toetused ilma sotsiaaltoetusteta 1,2 protsenti, tööjõukulud aga kasvavad kahe protsendi võrra.

Ministeeriumi arvutused ei näita ka kaitsekulude kärbet

Kaitseotstarbelise erivarustuse, sealhulgas laskemoona eelarve vähenemise hindamisel ei arvestanud Reinsalu Välliku sõnul sellega, et järgmiseks aastaks planeeriti laskemoona soetamiseks täiendavad 75 miljonit eurot kehtiva riigieelarvestrateegia ja suvise majandusprognoosi, mitte 2024. aasta riigieelarve alusel.

"Kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve on osa kaitsekuludest ja kaitse-eelarvest. 2025. aastal ei ole toimunud kaitse-eelarve ega kaitsekulude kärbet," sõnas Vällik. "Kaitsekulude eelarve kujunemise aluseks on endiselt kolm protsenti SKP-st, millele lisanduvad kokkulepitud mahus täiendavad vahendid, sealhulgas liitlaste kohalolu ning täiendavate laskemoonasoetuste näol".

Seega ei ole kaitse-eelarve sisene kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve muutus Välliku kinnitusel seotud valitsemiskulude kokkuhoiuga.

Ta märkis, et kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve ei asu vaid kuludes, seda tuleb vaadata koos investeeringutega ning jaotus sõltub sellest, kas raamatupidamislikult klassifitseerub soetus kuluks või investeeringuks ehk kas seda kapitaliseeritakse.

"Kaitseotstarbelise erivarustus eelarve, sealhulgas laskemoon planeeritakse tekkepõhiselt, see tähendab selle järgi, millal kaup hankekava alusel tarnitakse ja see erineb aastati," lisas ministeeriumi esindaja.

Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu jõuab kolmandaks lugemiseks riigikogu täiskogu istungile 11. detsembril.