Madisele saadeti pöördumine murega, et puuetega inimesed pole oodatud 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupeole esinema.

Nimelt oli Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse poole pöördunud koorijuht, et uurida erivajadusega inimestest koosneva koori ettelaulmise võimalusi. Laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson vastas talle, et kahjuks pole sellise koori osalemine laulupeol võimalik ja sedalaadi kollektiivide väljendusvõimalustele peab leiduma teist laadi väljund.

Õiguskantsleri sõnul peaks aga riik puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 30 kohaselt tegema kõik, et anda puuetega inimestele võimalus arendada ja rakendada oma loomingulist, kunstilist ja vaimset potentsiaali mitte ainult enda heaks, vaid ka ühiskonna rikastamiseks.

"See konventsiooni põhimõte seostub kenasti ka sihtasutuse enda eesmärkidega," kirjutas Madise märgukirjas, mis oli adresseeritud Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhile Margus Toomlale.

"Laulupidu on mõeldud inimesi ühendama ja mõne kollektiivi välistamine juba ettelaulmiselt selle liikmete erivajaduste tõttu ei lähe kokku ei Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega ega ka riigi enda seatud eesmärkidega," lausus Madise.

Madise tuletas meelde, et kultuuriministeeriumi koostatud kultuuri arengukavas aastateks 2021–2030 on öeldud, et igal Eesti elanikul peab olema võimalus osaleda endale sobivates kultuuritegevustes ja loomealadel nii huvilise kui ka loojana.

"Ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest. Nii nagu teistel kooridel, orkestritel või tantsurühmadel peaks ka erivajadusega inimeste kollektiividel olema võimalik pääseda laulu- ja tantsupeole esinema," sõnas Madise.

Madise märkis, et järgmisel suvel toimuva laulu- ja tantsupeo "Iseoma" tutvustuses seisab, et inimene ning inimlikkus on peo loojaid inspireerinud väärtused.

"Seekordne pidu kannab mõtet, et kui kunagi sai laulupeole tulnud murdekeelsest maarahvast kirjakeelne eesti rahvas, keda seob armastus oma
kodukeele ja -maa vastu, siis nüüd saab kirjakeel laulupeol taas murreteks lahti lauldud. Eesti riigikeel on eesti keel. Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju," lausus Madise.

"Viipekoor, kes soovib samuti laulupeol esineda, esitaks oma laulud eesti viipekeeles. Koor on ise pannud segakooride repertuaari viipekeelde.
Eesootava peo juhtmõte on tagasipöördumine murrete juurde. Viipekoori osalemine üldlaulupeol rõhutaks veelgi eesti keele rikkust ja aitaks kaasa laulupeo sihtasutuse eesmärgile arendada loovalt laulupeo traditsiooni," lausus Madise.

Õiguskantsler palus kirjas laulupeo sihtasutusel talle selgitada, kuidas on viipekoori või mõne teise tavapärasest erineva koori, orkestri või tantsurühma üldpeolt välja jätmine kooskõlas Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste, sihtasutuste eesmärkide ja üldpeo "Iseoma" kontseptuaalse eesmärgiga.

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla ütles ERR-ile, et on neile neljapäeval saabunud õiguskantsleri kirjaga saanud tutvuda, aga pole jõudnud seda veel sihtasutuses arutada.

"See [kirja sisu] vajab eri osapooltega arutamist ja detailide üle vaatamist," sõnas Toomla.

Toomla sõnul pole ka veel see selge, keda töögruppi kutsutakse.

EPIKODA: puuetega inimesed ei pea omaette laulma ja tantsima

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKODA) tegevjuht Maarja Krais-Leosk ütles ERR-ile, et on kursis Eesti laulu- ja tantsupeo SA seniste seisukohtadega ning on ka ise nii õiguskantsleri esindajate kui ka koorijuht Edmar Tuulega neil teemadel rääkinud.

"Oleme kohkunud ja häiritud, et 2024. aastal seisame endiselt silmitsi nägemusega, mille kohaselt puudega inimesed peaksid eraldi ja omaette laulma ning tantsima ja laulu- ja tantsupeole neile kohta ei nähta," sõnas Krais-Leosk.

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on probleem laiem, kui vaid vaegkuuljate ja kurtide osalemises takistuste nägemine.

"Kas laulukaare alla on olnud oodatud pimedad ja vaegnägijad, liikumisraskustega inimesed ja liikumiseks abivahendi kasutajad, intellektipuude või psüühilise erivajadusega inimesed? Ehk tõesti on vajalik osalejate hulgast valik teha, kuid see ei tohi isegi ideetasandil tähendada puudepõhist välistamist ja soovitust otsida endale eneseväljenduseks teine aeg, koht ja üritus," märkis Krais-Leosk.

Krais-Leosk ütles, et selleks, et puudega inimesed saaksid ühiskonna- ja kultuurielust osa on vaja ligipääsetavaid lahendusi, mis tähendab erinevaid tõlkeid, takistustevaba, toetavat ja turvalist füüsilist keskkonda, aga ka kaaskodanike märkamist.

"Me oleme kuulnud väljaütlemisi, et ligipääsetavus on kole, rikub vaatepilti, tekitab lisatööd ja vajab lisaressurssi. Selge see, et lisaekraan ja täiendav kaamera võivad maksta, tõlgid ei tööta tasuta ja kohanduste tegemine võtab täiendava aja. Kuid need ei ole põhjused, mis annaksid õiguse ja võimaluse otsustada, et näiteks kurdid ja pimedad ei ole üritustele, eriti üldrahvalikult olulistele üritustele, oodatud," sõnas Krais-Leosk.

Krais-Leosk avaldas lootust, et laulukaare alla kogunemine tähendab päriselt, südamest ja ausalt kõikide eestimaalaste ühist pidu.