Ühendekspeditsiooniväe puhul kordub peamise ühisnimetajana väes osalevate riikide samameelsus. Seda oli tunda ka Tallinna tippkohtumisel. Kokku tulnud valitsusjuhtide ja presidentide ning nende delegatsioonide jaoks polnud kahtlust, kes on see vaenlane, kelle vastu valmistuda tuleb.

Polnud ka mingit juttu relva- või vaherahust Ukrainas, rääkimata konflikti külmutamisest, vaid osalistel oli selge, et praegu tuleb Ukrainale rohkem relvi ja varustust anda, et agressoriga võitlev riik oma positsioone oluliselt võiks parandada.

Kohtumisel osalenud riikide sõnumi Venemaale võttis ühe sõnaga kokku Soome president Alexander Stubb. "Vii väed Ukrainast välja!" ütles ta.

Ühendekspeditsioonivägi on eeskätt piirkondlik ühendus, kuhu kuuluvad Balti riigid ja Põhjamaad ehk sellised riigid, kel Vene oht pidevalt ja selgelt silme ees. Ometi juhib kooslust hoopiski Ühendkuningriik ning sellesse kuulub ka Venemaast üpriski kaugele jääv Holland. Organisatsiooni juured ulatuvad tagasi 2000-ndate esimesse kümnendisse, kui Afganistanis oli käimas NATO operatsioon.

"Kui sul on sõjalisel tasandil väga hea koostöö, siis tuleb koostöö ka poliitilisel tasandil. Nii kui NATO operatsiooni Afganistanis hakati oluliselt kokku tõmbama 2010-ndate alguses, siis loomulikult oli riikidel küsimus, kuidas nüüd edasi, kuidas hoida koostegutsemise vaimu ja samameelsust, ja sellest sündis ka ühendekspeditsioonivägi," lausus riigikantselei koordinatsiooninõunik Erkki Tori.

"Ühendkuningriik on juba pikka aega teadlik Venemaa ohust ja kuidas sellega toime tulla. Ma arvan, on üpris loomulik, et just need riigid sinnapoole vaatavad," ütles kaitseuuringute keskuse kaitsepoliitika programmi juht Tony Lawrence.

Ühendekspeditsioonivägi on väga selgelt Ühendkuningriigi domineeritav. On võimalik, et Ühendkuningriigil või häältel Ühendkuningriigi sees on ambitsioonid ühendekspeditsiooniväe sees, mis tingimata ei klapi siinse piirkonna ambitsioonidega, näiteks ühendekspeditsiooniväe digiteerimise osas.

Kui on vaja võidelda Eesti vabaduse eest, lähevad käiku kõik vahendid. Nendes vahendites on ühendatudekspeditsiooniväed aga paindlikumad kui oma suuruse tõttu mõneti kohmakas NATO.

Tänu Ühendkuningriigile on ühendekspeditsiooniväel olemas ka tuumaheidutus ning oma kiirreageerimisjõud, mis suudavad reageerida enne NATO viienda artikli olukorra väljakuulutamist.

"Kui on tõepoolest vaja reageerida ja vaja reageerida nii, et ei ole põhjust veel kõigi NATO liitlaste poole pöörduda, või on lihtsalt vaja tegutseda väga kiiresti, siis esimese sammuna sellistel puhkudel sa ju alati helistad oma sõpradele," lausus Tori.

"Kaitsekoostööst rääkides on palju lihtsam saavutada kaitsekoostöö eesmärke väikestes riikide rühmades kui suures liidus, mis on praegu 32 liikme suurune, ja Euroopa Liit 27 liikme suurune," nentis Lawrence.

Tallinna kohtumisele on tagantjärele antud peamiselt positiivseid hinnanguid, üldine on seisukoht, et riikide samameelsus püsib ning kõiges olulises suudeti kokku leppida. Näiteks selles, et riikide kaitsekulutused peavad olema üle kahe protsendi ning sellest, et enne kohtumise algust välja öeldud kaitsekulutuste tõstmisest kolme protsendini asja ei saanud, ei tasu midagi traagilist näha.

"Suuri kaitsekuludega seotud otsuseid on NATO liitlased teinud alati valitsusjuhtide ja riigipeade tasandil. Need on nii suured otsused, need eeldavad palju siseriiklikku tööd. Neid otsuseid tehaksegi NATO tippkohtumisel. Ühendekspeditsiooniväe kohtumisel Tallinnas oli üks alamotiive "Poolel teel Washingtoni tippkohtumisest Haagi tippkohtumiseni" ehk et 2024. aasta suvest 2025. aasta suveni, riikidel on veel aega neid otsuseid teha," lausus Tori.

"Üks asi, mis selles avalduses puudub, aga mis on oluline, on see, et valitsusjuhid pühenduvad NATO võimekuseesmärgi täitmisele, mis on vajalikud piirkonna kaitseplaanide täitmiseks. See nõuab, et kõik NATO riigid kulutaksid kaitsele rohkem, me ei suuda neid plaane täita praeguste kaitsekulutuste juures," märkis Lawrence.

Teine oluline kokkulepe puudutab Läänemerel tegutseva, peamiselt naftat vedava ja sellega sanktsioonidest mööda hiilides Venemaa riigikassat täitva varilaevastiku heidutamist.

"See (kokkulepe) annab meile võimaluse saada parem ülevaade, mis üldse toimub. Ja see, et omavahel rohkem rääkida, kuidas selle varilaevastiku tegevust piirata," ütles Tori.

"Elu on näidanud, et need, kes piirangutest mööda tahavad hiilida, leiavad selleks uusi võimalusi ehk me tegelikult peame alati olema paindlikud ja vaatama, kuidas teine pool reageerib ja pärast seda olema valmis tegema ka järgmisi samme. Aga seda oleme me teinud sanktsioonide puhul ja kindlasti teeme seda ka varilaevastiku puhul," lisas ta.

"See on kõigest algus. On tõsi, et need sammud, milles kokku lepiti, on suhteliselt väiksed, mis näitab, kui raske on saavutada üksmeelt selles konkreetses küsimuses. See on üks viis probleemiga toime tulla, aga see pole kindlasti veel kogu lugu. Nii et jah, see on ühe protsessi algus, mitte selle lõpp," lausus Lawrence.