Läänemere veealuste sidekaablite lõhkumises kahtlustatav Hiina laev Yi Peng 3 väljus eelmisel nädalal Taani väinast. Enne lahkumist lubas Hiina enda lipu all sõitvale laevale Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani uurijad, kuid Stockholmi teatel ei antud luba Rootsi prokuröri Henrik Södermani pardaletulekuks. Rootsi välisminister kritiseeris Hiinat juhtivuurija laevale mittelubamise eest.

Eesti välisminister Margus Tsahkna (E200) ütles, et toetab Rootsi seisukohta Hiina suhtes. "Ikkagi loodan, et Hiina teeb päriselt koostööd, et lasta uurida, mis siis tegelikult juhtus – kes seal laeva peal on ja mida siis tegelikult tehti. Need hübriidsed tegevused ongi väga keerulised ja mereõigus on selline, nagu ta on," lisas ta.

Tsahkna tõdes, et mereõiguse tõttu on taoliste juhtumite puhul keeruline läbi viia vajalikke menetlustoiminguid. "See on ka teema, millega me Läänemere riikidega tegeleme ja laiemalt ka, sest liiga tihti juhtub neid jutumärkides õnnetusi. Isegi on võimalik ju omistada, mis laev suure tõenäosusega midagi tegi. Aga koguda tõendeid, kuulata üle laevapersonal, meeskond ja nii edasi – seda on väga raske teha."

Tegemist on teise korraga, kui Hiina laeva kahtlustatakse Läänemere veealuse taristu tahtlikus kahjustamises. Eelmisel aastal purunes Eesti ja Soome vaheline Balticconnectori kaabel, kuid uurijad ei pääsenudki lõhkumises kahtlustatava Hiina laeva Newnew Polar Beari pardale.

"Toona ju lõpuks Hiina küll on meiega teinud koostööd, möönnud raporti baasil, et tõepoolest suure tõenäosusega, see oli Newnew Polar Bear, aga sealt edasi me oleme ooteseisundis, mis puudutab ka õiguslikku koostööd," kommenteeris Tsahkna.

"Hiina mängib siin selgelt piiripealset mängu," sõnas Tsahkna. "Aga nagu on näha – see kannatus hakkab katkema. Need on meie jaoks eksistentsiaalse tähtsusega merealused taristud. Ja kas on õnnetused või on tahtlikud teod, kindlasti seal on väga suur vahe, aga see on ka sõna otseses mõttes julgeolekurisk meile kõigile siin Läänemere ümber."

Pärast Balticconnectori purunemist saatsid NATO riigid Läänemerele rohkem laevu, rääkis Tsahkna. "Samamoodi JEF-i riikide juhid, kes olid mõned päevad tagasi Eestis, leppisid kokku varilaevastiku ja ka sellega kaasneva kõikvõimaliku riskitegevuse suhtes koostööd süvendada. Need on patrullid, need on seired, need on informatsioonivahetused."

Tsahkna märkis, et viimase paari aastaga on julgeolekuolukord Läänemerel muutunud tõsisemaks. "Neid intsidente on olnud järjest rohkem. Oluliselt on muutunud ka riikide teadlikkus. Kui aasta tagasi väga palju ei tahetud omavahel infot jagada ja kõik kuidagi hoidsid oma teemasid iseendale, siis täna me räägime nendest avalikult."

Tsahkna sõnul näitab Rootsi välisministri kriitika Hiina suunas, et olukorra teadlikus on tõusnud, kuid ta lisas, et merealust taristut ei ole ikkagi võimalik sajaprotsendiliselt kaitsta.

"Me oleme saabunud nii-öelda uude ajastusse ja need riskid on väga erineval tasemel. Ei ole ainult klassikaline sõjaline invasioon, vaid on kogu see hübriidne maailm," lõpetas Tsahkna.

Pevkur: ühenduste omanikud peaksid keskenduma kahjustuste kiirele likvideerimisele

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) märkis ERR-ile, et Hiina laev oli ankrus Taani vetes ning vaatamata sellele, et Rootsi prokurör laevale ei pääsenud, said taanlased laeval menetlustoiminguid läbi viia.

"Ma väga loodan, et Taani ja Rootsi siiski enam-vähem kooskõlastasid oma tegevused. Mõistetavalt Rootsi soovis ka peale minna, aga eks need menetlustoimingud saavad toimuda selles jurisdiktsioonis, kus laev asus. Põhiküsimus on see, et kas need toimingud, mida taanlased soovisid läbi viia, said läbi viidud ja küllap siis taanlased vahetavad informatsiooni ka Rootsi ametivõimudega."

Pevkur rääkis, et Läänemere riigid teevad koostööd meretaristu turvamisel.

"Selge on see, et meie ühendused on kriitilised nii Soome lahes kui ka Läänemeres," lausus Pevkur. "Seetõttu erinevate riikide koostöö ja ka luure hinnangud peavad olema piisavalt head, et vajadusel ka ühte või teist alust veidi täpsemalt jälgida. Selles koostöö tihendamises on riigid kokku leppinud ja andmete vahetuses samamoodi."

Pevkur rõhutas, et oluline on kahjustuste kiire likvideerimine.

"Eks nende ühenduste puhul tuleb ühest küljest loomulikult keskenduda ennetusele, aga teisest küljest ikkagi väga palju ka sellele, et kuidas ühenduste omanikud suudavad need katkestused likvideerida," ütles Pevkur.

"Kui ma paralleeli toon Ukraina sõjaga, kus Venemaa sõja eskaleerudes püüdis rünnata korduvalt ka raudteetaristut, siis üsna ruttu saadi aru, et sellel sügav mõte puudub, sellepärast et raudteetaristu päevade või nädalatega on parandatud ja sellist efekti sellest ei saavutata."

Pevkur märkis, et Eesti merevägi koos teiste Põhjala ja Balti riikide merevägedega ja piirivalvetega teostab Läänemerel pidevat kontrolli, kuid küsimus on selles, mida saavad teha ühenduste omanikud. "Siin on kindlasti ka eraturul piisavalt palju pakkujaid selleks, et näiteks monitooringuvõimalusi suurendada. Ka nende ühenduste, mis viimase juhtumi puhul said katkestatud, omanikud olid ju tegelikult erasideettevõtted."

"Ma usun, et ka eraettevõtted mõtlevad tõsiselt selle peale, kuidas nemad saaksid oma sensoorikat parandada selleks, et võimalikult kiiresti see rikkumine või rike tuvastada ja kõrvaldada. Eks siin on selline riigi ja erasektori ühine panus selleks, et meie ühendused oleksid turvalised ja kriitiline taristu kaitstud," rääkis Pevkur.

"Julgeolekuolukord Läänemerel on stabiilselt pingeline," kommenteeris Pevkur olukorda Läänemerel. "Loomulikult me mõistame ja teame, et Venemaa enda laevastik, nii Balti mere laevastik, mis tsirkuleerib eelkõige Kaliningradi ja Peterburi vahel, kui ka kaugemad laevastikud, mis käivad näiteks Peterburi sadamas – need on alati teatud kõrgendatud riskiga meie jaoks ja neid me jälgime."