"AK. Nädal": millist mereväge Baltimaad ohtude ärahoidmiseks vajavad?
Balti riikide miinijahtijad on seni NATO laevastiku koosseisus tegutsedes olnud näited eduloost, kuid praegu on riigid silmitsi küsimusega, millist mereväge vajab siinne piirkond lisanduvate ohtude, muu hulgas hübriidrünnakute ärahoidmiseks.
Patrull-laev Raju on ehitatud viis aastat tagasi Baltic Workboatsis politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevastikule ning Sakala 1990. aastate alguses Suurbritannias Eesti mereväele.
Juhtimissüsteem ja sonar vahetati Sakalal välja viis aastat tagasi. Selline on Eesti laevastik.
Sakala komandör kaptenmajor Meelis Kants on õppinud Eestis ja Saksamaal, kirjutanud peatüki mereväe ohvitseri õppekavasse, õpetanud Läti akadeemias ja teeninud 24 aastat. Praegu jälgib ta Sakalaga keset Soome lahte laevu. Kui mõni käitub kahtlaselt, tuleb see korrale kutsuda, vajadusel sellele järele jõuda.
"Laeva nimi tuleb läbi automaatse identifitseerimissüsteemi, mida on võimalik manipuleerida. Kuna radar on selline seade, mis saadab välja raadiolaineid ja siis võtab need tagasi vastu ja tekitab meile siia pildi, siis need kontaktid jäävad meile alles. Lihtsalt, kuna konkreetne laev on miinijahtija, siis tema üldkiirus ei ole piisav, et jõuda väga lähedale mõnele kaubalaevale, mida me visuaalselt ei näe, aga oleks vaja tuvastada," rääkis Kants.
Milliseid laevu Eestil vaja on? 2018. aastal leppisid Eesti, Läti ja Leedu merevägi kokku, milline võiks olla kolme Balti riigi laevastik. Esiteks, fregatid on liiga kallid. Teiseks, täiesti mehitamata droonlaevad pole otstarbekad. Võiks olla modulaarsed, mitmeotstarbelised alused. Ja vaja on ka suuri laevu, sest need on merekindlamad.
"Praegu on näha, et ilmastikutingimused mängivad põhirolli ja väiksemate laevadega ei saa alati seatud ülesandeid täita. Ma ei usu, et see on juhus, et kõik vahejuhtumid veealuste kaablite ja taristuga juhtuvad, kui ilm on karm ja meri käib kõrgelt," rääkis Leedu mereväe ülem kontradmiral Giedrius Premenetskas.
Balti riikide koostööni laevade ühiseks hankimiseks ei jõutud, kuid Leedu otsustas uued laevad veel tänavu töösse anda. Nagu kunagi koos otsustati, on tegu mitmeotstarbeliste patrull-laevadega.
"Otsustati praegune laevstik asendada väiksema hulga, kuid suuremate platvormidega. Nende pakkuja pole veel otsustatud. Aga valmistume tänavu allkirjastama lepingut ja hakkame laevu ehitama," ütles Premenetskas.
Leedu mereväe ülem lisas, et praegu võiksid ka teised naabrid siiski veel projektiga liituda. Vajalik on poliitiline otsus, millele eelneb kokkulepe kaitseväega.
"Ma loodan, et Eesti, Läti, teised NATO naabrid ühinevad selle projektiga, ükskõik millises staadiumis. Ma usun, et see on võimalik. Me jagame teavet valitud platvormi kohta, sest praegu pole veel lõplikult otsustatud. Kõik on veel avatud," rääkis ta.
Kus laevad ehitada? Ideaalis maksimaalselt kodumaal – maksumaksja raha ja sõjasaladus jääb oma riiki. Soome uued fregatid valmivad Soomes.
"Osa töödest, võib-olla mitte 100 protsenti, aga osa põhitöödest tehakse Leedus. See tuleb kasuks ka kohalikule tööstusele. Raha jääb riiki. Sellest on palju kasu," ütles Premenetskas.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Eestil uute laevade kontseptsiooni kallal töö veel käib. Varem on räägitud kahest laevatüübist ja ka vajadusest suuremate laevade järele kui miinijahtijad.
"Üks võiks olla suurem. Mida võiks olla vähem – näiteks paar tükki või kaks-kolm tükki –, on seesama n-ö Leedu mudel. Ja teine on selline 60-70-meetrine alus, mis võiks olla multifunktsionaalne," selgitas ta.
Millal uued laevad plaanidesse ilmuvad, ka sellele on ministril vastus valmis.
"See kontseptsioon peaks saama esimese kvartali lõpuks valmis. Samal ajal me alustame kaitseministeeriumi arengukava nelja aasta planeerimist ja siis me saame minna oluliselt täpsemaks ka selle kavaga, millal uued mereväealused võiksid Eestis kohal olla," sõnas Pevkur.
Balti riigid on ühiselt relvasüsteeme hankinud, kuid pigem meenuvad projektid, kus teed lähevad lahku. Eesti eraldus Läti ja Soome ühisest soomukiprojektist – praegu panevad lätlased Soome Pasisid kokku, Eestil on Türgi soomukid. Leedu valmistub Rheinmetalli laskemoonatehast vastu võtma, Eestil on oma kaitsetööstuspark haudumisel.
Eesti mereväe laevad
Praegu on Eesti mereväel kaheksa alust, neli neist miinisõja divisjonis ja neli patrull-laeva.
Miinisõja divisjoni alused Admiral Cowan ja Sakala on varustatud hüdrolokaatori ehk sonariga, millega saab avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Pardal oleva Seafox allveerobotiga saab miini identifitseerida ja kahjutuks teha.
Ugandi on varustatud järelveetava külgvaatlussonariga, millega saab leida veealuseid objekte. Hiljem tuvastavad selle objekti tuukrid.
Staabi- ja toetuslaeval Wambola on põtkur, kaks kummipaati, mitu kraanat, mahukas kinnine miinitekk. Pardal on kaks töökoda, puurmasinad ning treipingid. Laeva luugid avanevad otse veepiirile.
Patrull-laevade divisjoni suurim alus on multifunktsionaalne reostustõrjelaev Kindral Kurvits. Selle kõrval veel reostustõrje võimekusega multifunktsionaalne patrull-laev Raju ning lihtsalt patrull-laevad Pikker ja Valve.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"