Elektrituru seaduse muudatusega peatatakse Iru elektrijaamas, mis samal ajal toodab segaolmejäätmeid põletades elektrit ja Tallinna linnale kaugküttesooja, koostootmistoetuse maksmine. "Oleme pöördunud õiguskantsleri poole, et hinnata, kas see muudatus on kooskõlas põhiseadusega. Lisaks oleme olnud kontaktis kliimaministeeriumiga," ütles Enefit Greeni pressiesindaja Kadri Korsten.

"Meie hinnangul on seadusemuudatus ebaproportsionaalne ja seab kahtluse alla Eesti riigi poolt tulevikus taastuvenergia arendamiseks antavate lubaduste usaldusväärsuse. Leiame, et investeeringute kindlustamiseks on Eestis vajalik tagada lubatud toetuste pikaajaline õiguskindlus," lisas Korsten.

Iru elektrijaam renoveeriti 2013. aastal, kui Eesti Energia rajas sinna prügipõleti. Arvestades, et toonane toetusskeem kehtis 12 aastat, oleks tegelikult toetuse maksmine niikuinii lõppenud järgmisel aastal, Eesti Energia andmetel 2025. aasta juulis.

Siiski hindab energiafirma, et riigikogu otsus vähendab Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni kulumieelset kasumit (EBITDA) 2,8 miljoni euro võrra.

Millised on Enefit Green edasised plaanid Irus, ettevõte ei ütle. "Toodame Iru koostootmisjaamas segaolmejäätmetest, mida ei ole võimalik ringlusse võtta, sooja ja elektrit. Kui meie plaanid selles valdkonnas muutuvad, teavitame sellest oma investoreid ja avalikkust," märkis Korsten.

Koostootmistoetuse kadumisega tõstis Eesti Energia ka Iru elektrijaamas toodetud toasooja hinda. Möödunud nädalal kinnitas konkurentsiamet, et alates 17. jaanuarist tõuseb sooja hind seniselt 18,29 eurolt megavatt-tunni eest 20,06 euroni megavatt-tunni eest.

2013. aastal renoveeritud Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki elektri tootmise võimsus on 17 megavatti ja soojuse tootmise võimsus 50 megavatti.