Kui Eagle S oleks oma teekonda jätkanud, oleks see poole tunni jooksul jõudnud lõhkuda ka Estlink 1 merekaabli ja juba tunni jooksul uuesti eelmise aasta oktoobris Hiina laeva Newnew Polar Bear poolt lõhutud Balticconnectori gaasitoru, kirjutas Helsingin Sanomat.

Estlink 1 kahjustamine oleks oluliselt nõrgendanud Eesti elektrivarustust.

25. detsembril tõusid Vantaa lennuväljalt õhku kaks helikopterit, mis alustasid paarikümneminutilist lendu Soome lahele.

Soome territoriaalvetes seisis üle 200 meetri pikkune kaubalaev, mille sees oli 35 000 tonni bensiini.

Laeva kohal peatusid kaitseväe ja piirivalve helikopterid, mille pardal olid relvastatud politseinikud Karhu eriüksusest ja Soome lahe rannikuvalve eriüksuslased. Umbes paarkümmend meest laskusid köite abil laevatekile. Ja 26. detsembril kell 00.28 võtsid Soome võimud enda valdusse Vene varilaevastikule kuuluva laeva.

Helsingin Sanomat intervjueeris artikli jaoks mitmeid sündmustega kursis olevaid allikaid ja kirjeldas täpselt, kuidas sündmused kulgesid.

Rannikuvalve sai teate esimesel jõulupühal

Soome lahe rannikuvalve juhtimiskeskuses, mis asub asub Helsingis Sörnäisis piirivalve staabis, helises telefon 25. detsembri pärastlõunal veidi enne kella ühte. Helistaja oli riigi võrguettevõttest Fingrid ja ta ütles et kell 12.26 oli Fingridil ühendus Soome ja Eesti vahel kulgeva elektrikaabliga katkenud.

Juhtimiskeskuse seinal on suur ekraan, mis näitab kogu Soome lahe mereliiklust. Olukorrapilti tagasi kerides suutis rannikuvalve kiiresti välja selgitada, millised laevad võisid kaabli lõhkuda.

Algul oli potentsiaalseid laevu neli. Seejärel keskendus tähelepanu ühele neist: halvas seisukorras kaubalaevale nimega Eagle S.

See oli teele asunud hommikul kell 5.30 Venemaal Ust-Luga sadama eest. Ilm oli meresõiduks soodne: polnud tugevat tuult ega laineid. Nähtavust oli piisavalt.

Kui laev jõudis Estlink 2 toitekaabli juurde, aeglustus selle kiirus oluliselt. Näis, et tanker oli ankrusse heitnud.

Võimud teadsid, kui suuri kahjusid ankru lohistamine põhjustada võib. Novembris purunes Rootsi majandusvööndis Soome ja Saksamaa vahel kulgev sidekaabel C-Lion-1. Selles kahtlustatakse Hiina alust Yi Peng 3.

Eelmisel aastal purunes Balticconnectori gaasijuhe, kui Hiina laev NewNew Polar Bear selle oma ankruga lõhkus.

Eagle S oli võimude jälgimise all. Oli teada, et laev kuulus nn varilaevastikule, mida Venemaa kasutab naftaekspordi sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Ametlikult sõidab kaubalaev Cooki saarte lipu all. India laevaregistris on selle omanikfirmaks märgitud Araabia Ühendemiraatides tegutsev Caravella LLC FZ, mille tausta varjab suures osas teadmatus. Ettevõttel on sama aadress ühe luksushotelliga Dubais.

Rannikuvalve juhtimiskeskuses otsustati valvelaev Turva panna valmisolekusse. Piirivalve tahtis uurida, mis laeva operatsioon endast kujutab. Piirivalve võttis seejärel ühendust politseiga.

Kell 14.47 helistas politseijuht Ilkka Koskimäki Helsingi politseiülemale Jari Liukkule ja andis talle korralduse moodustada mereoperatsioonidega seotud töögrupp.

Seda valiti juhtima Juha Hietala, kes juhib politsei kiirreageerimisüksust ehk Karhu rühma. Karhu grupi liikmed kutsuti välja. Hietala sõitis Sörnäini rannikuvalve juhtimiskeskusesse. Selles etapis juhtis operatsiooni veel piirivalve, kuhu kuulub ka rannikuvalve.

Olukorrast teavitati valitsust

President Alexander Stubbi kabinetiülem Lauri Tierala oli parasjagu reisilaeva pardal teel Helsingisse, kui sai mobiiltelefonile teate piirivalve direktori kohusetäitjalt Markku Hassinenilt.

Tierala edastas info kohe Stubbile ja võttis ühendust ka oma Eesti ametivennaga. Eestis oli samuti märgatud katkestust sama kaabli töös. Eestlastega vahetati infot ja arusaamist olukorrast.

Soomlased edastasid info olukorrast ka Rootsi. Tierala veetis ülejäänud laevateekonna Viking Line'i tekil telefoniga rääkides. Ühes kõnes küsis temal peaminister Petteri Orpo diplomaatiline abi Marja Koskela, et kas Tierala võiks kontrollida, kuidas merel olukord välja näeb. Info läks ka Soome valitsusele.

Algusest peale oli sündmuste ülevaatesse kaasatud ka Soome riigisekretär Risto Artjoki. Suhtlemine presidendi ja peaministri kantselei vahel käis tihedalt.

Kabinettidel on ühised sõnumigrupid, samuti tehti telefonikõnesid. See tagas, et Orpo ja Stubb olid pidevalt asjadega kursis. Ka institutsioonid pidid olema samal lainepikkusel, et võimude tegevus saaks poliitilise heakskiidu.

Orpo ja Stubb saatsid ka sõnumeid ja helistasid üksteisele otse. Kolmapäeva õhtul helistasid Stubb ja Orpo mõlemad otse piirivalvedirektori kohusetäitjale. pealik Hassinenile.

Kell 14.30 avaldas Orpo X-s sõnumi: "Soome ja Eesti vaheline Estlink 2 elektriühendus on pärastlõunal katkenud. Võimud on ka jõulude ajal ärkvel ja uurivad asja. Elektrikaabli töö katkemine soomlaste elektrivarustust ei mõjuta."

Algas operatsioon merel

Patrull-laev Turva asus teele 25. detsembri pärastlõunal. Eagle S laevaga võttis ühendust rannikuvalve juhtimiskeskus. Selleks kasutati süsteemi nimega GMDSS ehk Global Maritime Distress and Safety Radio System.

Soome võimud uurisid laeva olukorra kohta, aga veel ei palunud või ei käskinud sellel Soome territoriaalvetesse liikuda.

Õhtul kella 19 paiku jõudis patrull-laev Turva Helsingi lääneküljel Eagle S-i juurde. Seejärel said võimud kahtlustatule visuaalse kinnituse: laeva teine ​​ankur oli merre lastud.

Hiljem selgus, et Eagle S oli suutnud lisaks Estlink 2-le lõhkuda kuni neli andmekaablit. Cinea ja Elisa teatasid oma kaablite kahjustustest. Tuli kiiresti tegutseda.

Oli teadmine, et kui Eagle S peaks oma liinil jätkama, katkestaks see poole tunni jooksul veel ühe Soome ja Eesti vahelise elektrikaabli, Estlink 1. See oleks oluliselt nõrgendanud Eesti elektrivarustust. Tunni jooksul jõudnuks laev Balticconnectori gaasitoruni.

Turva nõudis nüüd esimest korda Eagle S-i liikumist Soome territoriaalvetesse. Laeval kästi ankur kohe üles tõsta. Kui laev seda tegi, selgus, et ankur oli merepõhjas lahti tulnud. Ainuüksi ankrukett on aga sadu meetreid pikk ja kaalub tuhandeid kilogramme. See oleks lõhkunud Estlink 1 ja võib-olla ka gaasitoru.

Eagle S allus Soome võimude korraldustele. See pööras ja suundus Soome territoriaalvete poole.

Mereoperatsiooni juhtimine oli õhtuks üle antud politseile, sest juhtumis oli alust kahtlustada kuritegu. Operatsiooni juhtinud Juha Hietala Helsingi politseist oli juba selles etapis otsustanud, et kui laev Soome territoriaalvetesse siseneb, võetakse see üle. Ta oli otsustanud kopterioperatsiooni kasuks. Liukku ja Koskimäki Hietala otsusesse ei sekkunud.

Aga mis saanuks siis, kui tanker poleks kuuletunud, vaid jätkanud ankruketi vedamist Läänemere põhjas?

Helsingin Sanomatele teadaolevalt olid võimud valmis tegutsema ka sel puhul. Sellele on viidanud ka politsei juhtkond.

Pole teada, kuidas laev praktikas oleks peatatud. Üsna võimatu ja igal juhul väga ohtlik olnuks üle kahesajameetrine alus jõuga Soome territoriaalvetesse tüürida. Tundub, et ainus võimalus oleks olnud eriüksused helikopteriga laevale maandada.

Eraldi küsimus on, milliste volitustega oleks Soome saanud sekkuda laeva opereerimisse rahvusvahelistes vetes. Teisalt annab päästeseadus võimudele võimaluse rahvusvahelistes vetes tegutseda, näiteks naftakahjude vastu võitlemiseks. Seda juriidikat polnud aga vaja proovida rakendada, sest Eagle S täitis soomlaste korraldusi.

Terrorism või sabotaaž?

25. detsembri õhtul jätkus mereoperatsiooni juhtimine rannikuvalve juhtimiskeskuses Sörnäisis.

Juhtumi kriminaaluurimist juhtis keskkriminaalpolitsei. Õhtul kell 20.08 helises Lõuna-Soome prokuratuuri ringkonna juhi asetäitja Jukka Haavisto telefon. Helistaja oli keskkriminaalpolitseis valves olnud vana töötuttav Sami Paila, kes oli määratud uurimise juhiks kaabli lõhkumist uurima. Kõne oli lühike: Paila selgitas olukorda ja ütles, et politseile on teada kuriteos kahtlustatav laev.

Haavisto soovitas asjast otse teavitada ka peaprokurör Ari-Pekka Koivistot või peaprokuröri asetäitjat Jukka Rappet. Kui tegu osutuks terroristlikuks, saaks süüdistuse esitada vaid peaprokurör. Haavisto saatis Pailale tipp-prokuröride otsenumbrid.

Piirivalve pealik Hassinen helistas seejärel Koivistole ja pani kõne kõlari peale, sest oli ühes ruumis politseijuht Koskimäki, Helsingi politseiülema Liukku, keskkriminaalpolitsei ülema Robin Lardot' ja uurimisdirektor Pailaga.

Hassinen andis riigi tipp-prokurörile olukorrast ülevaate. Seejärel arutati kuriteo kooseisu üle. Üksmeelne seisukoht oli, et juhtumi puhul võib kahtlustada vandalismi või kahju tekitamist.

Kas see võib olla terrorism? Koivisto soovitas küsida arvamust riigiprokuröri asetäitjalt Jukka Rappelt, kuna tema vastutas terrorismiasjade eest. Kell 20.47 andis Koivisto Rappele teada, et politsei võtab peagi ühendust. Kesk-Soomes puhkav Rappe oli saunas ega märganud kohe kõnet. Veidi pärast üheksat sai Koivisto oma alluvaga ühendust. Ta oli juba uudistest märganud kaabli katkemisega seonduvat.

Õhtul vestles Rappe keskkriminaalpolitsei uurimisdirektori Paila ja ülem Lardot'ga. Mehed mõtisklesid võimude autoriteedi üle. Kui kuritegu oli toimunud väljaspool Soomet, siis mille alusel kohaldataks sellele Soome kriminaalkoodeksit? Rappe leidis sellele vastuse kergesti. Autoriteedi võib tuletada mitmest jaotisest. Palju suurem probleem oleks olnud, kui politseil ja piirivalvel poleks õnnestunud alust Soome territoriaalvetesse tüürida.

Teine kaalutlus puudutas seda, kas tegemist võib olla terroristliku kavatsusega toime pandud kuriteoga. Konsensuses jõuti lõpuks järeldusele, et terrorikuriteo tingimused ei näi olevat täidetud. Seetõttu hakati asja uurima eelkõige kui sabotaaži.

Kui eriüksuslased 26. detsembri varahommikul kell pool üks öösel mööda köisi laevale laskusid, polnud neil õrna aimugi, kes neile vastu tuleb. Selgus, et meeskonnaliikmed olid grusiinlased ja indialased. Õnneks oli ühine keel: laevanduses kasutatakse alati inglise keelt.

Kui laev oli kontrolli all, tulid oma helikopteriga ka keskkriminaalpolitsei ja rannikuvalve esindajad kriminaaluurimist läbi viima.

Stubb, Orpo ja ülejäänud poliitiline juhtkond said olukorrast pidevat uut infot kuni südaööni. Stubb ja Orpo olid kokku leppinud, et presidendi ja valitsuse kohtumist pole veel vaja kokku kutsuda. Seda ei juhtuks enne reedet.

Olukord oli kontrolli all.

Koostöö ametkondade ja poliitilise tasandi vahel sujus

26. detsembri hommikul kogunes Soome turvaaparaadi juhtkond valitsuspalee turvaruumidesse. Kõne pidas Orpo riigisekretär Artjoki.

Kohal oli suur hulk ametiasutusi: politsei, kaitsepolitsei ja piirivalve juhtkond, presidendi kantselei ja kaitseväe esindajad, julgeolekuameti ning Soome transpordi- ja sideameti juhtkond ning teede- ja kommunikatsiooniministeeriumi, välisministeeriumi, siseministeeriumi, kaitseministeeriumi ning töö- ja majandusministeeriumi büroojuhatajad või nende asetäitjad.

Selliseid koosolekuid peetakse tavaliselt riigiteenistujate seas. Nüüd saabus ka peaminister Orpo, kes katkestas oma jõulupeo Kesärannas. Orpo enamasti kuulas, aga esitas ka küsimusi.

Üks kohalviibija tõlgendab, et Orpo soovis oma isikliku kohalolekuga avaldada tunnustust võimude tegevusele.

Nii peaminister kui ka president olid olukorraga hästi kursis.

Olukord oli tundlik, eriti öösel, mil naftatankeri võtsid üle politsei ja piirivalve.

Poliitilisel juhtkonnal puudus vajadus sekkuda võimude tegevusse. Tundus, et varem kordasaadetud pahategudest oli õppust võetud. Koostöö näis sujuvat. Kiiret reageerimist mõjutas ka asjaolu, et seekord oli aktiivne ohuolukord, mis tuli enne edasiste kahjude tekkimist peatada.

Osa kohalviibijatest suundus ametlikult kohtumiselt presidendi ajutisse ametiresidentsi Munkkiniemisse. Seal anti Stubbile värsket teavet olukorra kohta.

Meediabriifing toimus Helsingi politseijaoskonnas. Kohal oli ka peaminister Orpo, kes pidas hiljem oma pressikonverentsi. Ametivõimud olid mereoperatsioonist varemgi teavitanud, kuid väga väheste sõnadega.

Nüüd jõudis uudis kogu maailma tähelepanu alla. New York Times tegi operatsioonist oma põhiloo.

Soome poliitiline juhtkond teavitas ka Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit, Euroopa Ülemkogu eesistujat António Costat ja Euroopa Liidu välisasjade kõrget esindajat Kaja Kallast.

President Stubb võttis ühendust NATO peasekretäri Mark Ruttega. Välisminister Elina Valtonen suhtles tihedalt oma Rootsi ja Eesti kolleegidega. Infot vahetati ka teiste Läänemere riikidega, näiteks Saksamaa ja Poolaga.

Soome ja Eesti taotlesid NATO kohaoleku suurendamist Läänemerel, eriti kriitiliste objektide läheduses nagu gaasitorud ja andmekaablid. Rutte teataski reedel kavatsusest NATO kohalolekut suurendada, jättes detailid täpsustamata.

Kui Stubb reede pärastlõunal valitsuspalees pressikonverentsi pidas, ütles ta, et kolm kaablikatkestust aasta jooksul ei saa olla juhus. Kas kaablirikkumiste taga oli Venemaa? "Me ei taha ennatlikke järeldusi teha," vastas Stubb. "Aga kui me suudame selgelt veenduda, et see on sabotaaž ja selle taga on riik, siis me ütleme seda kindlasti ja kohe."

Vene varilaevastikule kuuluv naftatanker on nüüd Porkkala juures ankrus ja Soome võimud uurivad alust.

Operatsioon Läänemerel oli mitmes mõttes erandlik. Soome jõudis suhetes Venemaaga veelgi pingelisemasse aega.