President Alar Karis, riigikogu esimees Lauri Hussar ja peaminister Kristen Michal avaldasid ühisavalduses kaastunnet lahkunud president Arnold Rüütli lähedastele.

Nad tõid ühisavalduses välja, et Rüütli 96-aastane elutee kõneleb Eesti rahva mitmepalgelisest saatusest ning läbi aastate kuulus Arnold Rüütel kohalikku tippjuhtkonda, kuid säilitas sideme põllumajanduse ja maarahvaga.

President, riigikogu esimees ja peaminister tõstsid esile Rüütli rolli Nõukogude okupatsioonist vabanemisel ja Eesti suveräänsuse kaitsmisel Moskva keskvõimu ees.

"1991. aasta augustiputši kriitilistel päevadel aitas ta leida Eesti rahval julgust ja rahu. Ta oli nende seas, kes andis 20. augustil 1991 oma hääle otsusele taastada iseseisev Eesti Vabariik," seisab avalduses.

"President Rüütel pidas alati oluliseks looduse hoidmist ja meie rahva kestmist. Eesti jäi alati temaga nagu tema jäi Eestiga. Saame olla tänulikud Arnold Rüütlile Eestile elatud elu eest," kirjutasid nad.

Läti president Edgars Rinkevičs avaldas kaastunnet president Rüütli lähedastele ja Eesti rahvale. Rinkevičs sõnas, et Rüütel oli Lätile hea sõber. "President Rüütli tööd ja pühendumist Eesti iseseisvusele ja Balti koostööle jäädakse meenutama," kirjutas ta.

Urmas Paet kirjutas järelhüüdes, et hoolimata inimese ühiskondlikust või poliitilisest positsioonist on kõige olulisem, millise inimliku jälje keegi jätab ning Arnold Rüütlit meenutab ta ennekõike kui inimest, kes huvitus inimeste käekäigust ja pidas oluliseks eestluse käekäiku.

"Puutusin Arnold Rüütliga kokku 35 aasta jooksul. Nii noore poisina Eesti Laste Organisatsiooni asepresidendina kui hiljem Eesti Raadio ja Postimehe ajakirjaniku ning kultuuri- ja välisministrina. Ja ka Euroopa Parlamendi saadikuna.
Jah, muidugi oli Arnold Rüütlil oluline roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel kui Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, kuid ma meenutan teda ennekõike kui inimest. Inimest, kellega oli võimalik arutada laste ja noorte soove, inimest, kes presidendina vägagi huvitus nii Eesti kultuurielu kui välisteenistuse heast käekäigust," kirjutas Paet.

"Arnold Rüütel pidas ka äärmiselt oluliseks eesti kultuuri ning eestluse käekäiku. See oli armas ja liigutav," märkis Paet ja lisas, et Rüütel läks korda väga erinevatele Eesti ühiskonna osadele.

"Laiemas pildis võib paraku öelda, et üks epohh Eesti loost on Arnold Rüütli lahkumisega taas läbi saanud. Ja meie, siiajäänute asi on Eestit seesmiselt koos hoida ning teistesse Eesti inimestesse heatahtlikult suhtuda," kirjutas Paet.

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas kaastunnet Rüütli lähedastele ning märkis, et Rüütel jäi elu lõpuni kindlameelse ja õiglase juhi eeskujuks.

"Jumal kinkis talle pika ea, hea tervise, toetava ja armastava abikaasa, lapsed ja lapselapsed ning saalomonliku tarkuse. Erakordne oli tema oskus jääda alati väärikaks, sirgeseljaliseks, ausaks ja põhimõttekindlaks," kirjutas ta.

Jüri Ratas tõi kaastundeavalduses välja, et mälestab Rüütlit sügava austusega. "Minu generatsiooni jaoks oli Arnold Rüütel alati olemas. Muutumatu väljanägemisega, rahulik ja tasakaalukas Saaremaa mees. Peamine oli aga see, et ta ühendas Eestimaa rahvast," märkis Ratas. "Minu tööalane tee viis president Rüütliga kokku erinevatel etappidel. President Rüütli peale sai kindel olla."

USA poliitikavaatleja ning Venemaa ja Balti küsimuste ekspert Paul Goble kirjutas järelehüüdes, et Arnold Rüütlit on sageli rohkem kritiseeritud kui hinnatud, kuid aja jooksul on hakatud tunnustama tema rolli sillana, kes muutis võimalikuks ülemineku vanast uude. Goble'i hinnangul see trend jätkub.

"Olen uhke, et olen saanud üle 30 aasta pidada end tema austajaks ja sõbraks. Ma jään teda igatsema ja usun, et aja möödudes hakkab üha rohkem inimesi mõistma tema tohutut panust, kui vastuolulisena seda ka mõnikord on esitletud," kirjutas Goble.