Andrus Durejko asus kolm nädalat tagasi juhtima Eesti Energiat. Reedel suundus ta Ida-Virumaale Eesti Energia tootmisüksustesse.

Andrus Druejko, mitmes kord see on teil Eesti Energia juhina sõita Ida-Virumaale, sinna, kus teil peamised tootmisüksused asuvad?

Aus vastus on, et see on teine kord ja oleme terve juhatusega täna minemas, nii et see on minu rollis teine kord minna Ida-Virumaale. Aga kuna meil on väga palju tootmisüksusi, siis seni ei ole veel jõudnud minna kõige huvitavamasse kohta –Estonia kaevandusse, aga sinna ma kindlasti tahan lähiajal jõuda.

Ja milline on tänane plaan?

Tänane plaan on külastada meie ettevõtte töötajaid erinevates asukohtades ja kohtuda juhtide-töötajatega ja rääkida meie tulevikuplaanidest, tutvustada ka juhatust.

Ütlesite, et ühe korra olete juba käinud. Seega mingit teave peaks teil juba ju olema, milline meeleolu on Eesti Energia töötajate ja eeskätt ka Enefit Poweri elektrijaama ja kaevandustöötajate seas, arvestades kõiki neid valitsuskoalitsiooni plaane Eesti Energiaga – eraldada Elektrilevi, eraldada kaevandused ja keelata ka puiduhakke kasutamine Auvere elektrijaamas. Mis meeleolu töötajate seas on ja mida nad teie käest küsivad?

Töötajad küsivad palju küsimusi, Elektrilevi on olnud teemaks päris pikalt. Kui me läheme nüüd Ida-Virumaa poole, siis põlevkivikaevandused kindlasti on uus teema ja loomulikult Ida-Virumaal töötajad. Kõige suurem küsimus on, et milline on põlevkiviga pikk plaan, ma arvan, see on kõige tähtsam.

Ja mida teie ettevõtte juhina praegu neile oskate vastata?

Kindlasti üks vastus on see – kuna meil ei ole täna täpsemaid kokkuleppeid,
teame ainult valitsuse suunda koalitsioonilepingust –, et me oleme põlevkivi kasutanud, me kasutasime põlevkivi ka energiakriisi ajal, mis oli tingitud sõjast, ja kasutame põlevkivi kindlasti edasi Eesti varustuskindluse tagamiseks. Meie keemiatööstus on põlevkivipõhine, nii et meie põlevkiviga on pikad plaanid.

Eelmisel aastal energiakriisi tipus teie eellane, eelmine juht Hando Sutter palkas Eesti Energia Ida-Virumaa elektrijaamadesse, kaevandustesse tublisti inimesi juurde, oli vist lausa poole tuhande ringis. Aga nüüd me näeme, et elektri hind on taas all, Soomes on tööle hakanud Olkiluoto 3 tuumajaam. Kas nüüd tuleb teil hakata Ida-Virumaale juurde palgatud inimesi koondama?

Me nägime läbi energiakriisi, kui tähtis on Eestile oma varustuskindluse tagamiseks põlevkivienergiaressurss ja selle kiire töötajate võimekuse ülesehitamine oli väga suur väljakutse. Kriis ei ole veel möödas, samuti ei ole sõda möödas, nii et me ei tea, milline energia hind ootab meid sügisel,
järgneval talvel. Loodame, et see ei ole väga kõrge, aga varustuskindluse tagamise, meie keemiatööstuse põlevkivivajaduse ja ka uue vedelkütuste tehase käivitamisega seonduvalt on meil põlevkivikasutus endiselt kõrge, kuigi osa jaamasid ei pääse tänaste hindadega turule.

Varustuskindluse vaates me täna hoiame pikka plaani ja lisanduv keemiatööstus tõstab meie põlevkivikasutust. Nii et me püüame täna loomulikult teha korrektuure vastavalt turuolukorrale ja mõningaid muutusi on meil töökohtade osas. Aga täna oleme pika vaatega põlevkivi ja ja põlevkivist energiatootmise töötajate osas.

Nii et jällegi, kui täna kohtute töötajatega ja kõlab ka seesama küsimus, mis te ütlete, koondate praegu või mitte?

Koondamisest täna kindlasti ei räägi, kindlasti on ümberkorraldusi ja me täna püüame töötajatega vaadata meie tänast tegevust. Paljude töötajatega on siiski tuttavaks saamine, nii et koondamisest täna kindlasti juttu ei tule.

Ikkagi, millisest prognoosist ja millisest eeldusest Eesti Energia lähtub järgmisele talvele, järgmisele kütteperioodile vaadates? Kuidas te põlevkivielektrijaamade ja -kaevanduste tööd planeerite, mõeldes ka CO2 kvoodi hinnale, mis teid mõjutab ja on praegu juba 100 euro kandis?

Eesti Energia kontserni üldine eesmärk on suurendada taastuvenergia
tootmist ja selle osas me Enefit Greeni kaudu lisame tootmisvõimsusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. See tähendab, et varustuskindluse seisukohalt on põlevkivil kindel oluline roll ja see on seotud kuludega. Nii et selles osas on väga raske esitada prognoose ja ma pigem neid ei teeks. Loomulikult CO2 hind ja CO2 poliitika mõjutab meie tegevust, aga tähtsam on see, et me tagame elektrienergia olemasolu ka tänases kriisiolukorras, mis ei ole möödas, ja me ka plaanime kindlasti olla valmis kõikideks turunõudluse tõusudeks ja sellise juhitava võimsusega olla turul, mis on paratamatult seotud kuludega.

Euroopa Parlament kinnitas sel nädalal lõpphääletusel lõplikult Euroopa lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi reformi. Olete kindlasti tutvunud, analüüsinud, mida see tähendab Eesti Energia jaoks?

Jah, analüüs on ka käimas, see suund on väga selge olnud, roheenergia kasutus peab suurenema. Eestil on väga ambitsioonikas eesmärk katta kogu elektrienergiavajadus taastuvatest allikatest aastaks 2030. Me oleme sellega arvestanud, meie suund on põlevkivi kasutamine keemiatööstuses, rakendada teadusuuringuid, et väärindada meie head väärtuslikku loodusressurssi
paremini ja vähem põletada seda elektrienergia tootmiseks, aga me ei saa unustada, et varustuskindluse tagamiseks on meil see ressurss väga oluline. Hoiame seda töös ja teeme sinna ka investeeringuid ja hoiame seda kulude mõttes ka olemas.

Praegu on CO2 kvoodi hind 100 euro kandis, aga on analüütikuid, kes ütlevad, et sugugi pole mõeldamatu, et see võib mõne aasta pärast olla ka 200 või 300 eurot tonni kohta. Kus on Eesti Energia õlitehaste jaoks CO2 kvoodi hinnapiir,
kus eeldades, et nafta hind jääb enam-vähem sinna, kus ta praegu on, tuleb CO2 kvoodi tõttu tootmine seisma panna?

Meie pikemaajaline strateegia vedelkütuste osas on keemiatööstuseks muundamine ja põhimõtteliselt see tähendab ka seda, et vähendame ka CO2 jalajälge meie õlitööstuses ja keemiatööstuses ja liigume selles suunas läbi teadusuuringute, et ka meie jalajälg vedelkütuste ja keemiatööstuse vallas oleks null. Me taaskasutame plasti, rehvihaket, see tähendab, et vähendame ka põlevkivikasutust meie keemiatööstuses tulevikus.

Aga CO2 kvoodi hinnapiir, kui keegi räägib kas või hinnast 300 eurot tonn, kas see ei hirmuta?

Kindlasti hirmutab. Aga kindlasti ei oska ma öelda, milline on CO2 hind tulevikus. CO2 kvoot on toodud ellu, et viia majandus süsinikupõhiselt toimimiselt süsiniku mittekasutamisele ja selles osas on väga raske prognoosida tulevikku.

Milline oli teie visioon Eesti Energiasse tööle kandideerides ettevõtte tuleviku osas?

Visioon Eesti Energia osas on see, et Eesti Energia ettevõttena on regiooni innovatiivseim, konkurentsivõimelisem, mille osa on ka elektrivõrk, jaotusvõrk ja selles suunas me ka täna liigume, see on ka hetkel kehtiv olukord.

Kas te kandideerimise ajal juba teadsite, et omaniku soovil, keda esindavad poliitikud, saab teist Eesti Energia tükeldaja?

Ei teadnud. Aus vastus. Sellel hetkel oli kindlasti aimatav teemakäsitlus Elektrilevi kuuluvusest gruppi või mitte, aga sel hetkel ma ei teadnud. Teistpidi, tänasel hetkel me ei saa teha järeldust, kas tükeldamine või mitte, sest omaniku ootus on veel kokku leppimata. Selles osas töö käib ja tulemused määravad, milline roll saab olema minul ja meie uuel juhatusel.

Just, ka täna kehtib üldkoosolek poolt 25. augustil 2022 allkirjastatud omaniku ootus, kus Elektrilevi eraldamisest pole ühtki rida. On teile öeldud, millal üldkoosolek kavatseb allkirjastada uue omaniku ootuse kirjalikul ja ka õiguslikku jõudu omaval kujul?

Täna mul seda kuupäeva ei ole. Ma loodan, et see juhtub õige pea, aga selleks on plaanis rida kohtumisi, arutelusid, et leida Eesti energiamajandusele parim lahendus ka omaniku ja inimeste vaates.

Eesti Energia nõukogu juht Anne Mere on öelnud, et Eesti Energia uus juht peaks parandama suhteid riigiga ehk omanikuga. Milline on teie plaan nõukogu esimehe suunise täitmisel, mida teete eelmise juhi Hando Sutteriga võrreldes teisiti?

Minu lähenemine on, et koostöö tagab parima tulemuse. Olen juba paljude inimestega kohtunud, teemad arutlusele võtnud ja kindlasti teeme koostööd nii omanikega, meie klientide ja partneritega kui ka teiste energiaettevõtetega. Selles koostöös on eesmärk saada Eestile parim lahendus.

Olete ka peaministriga kohtunud?

Ei ole.

Eesti Energia üldkoosolek rahandusminister Annely Akkermanni isikus heitis ette, et Hando Sutter juhtis Eesti Energiat nagu eraettevõtet. Aga Eesti Energia on Akkermanni sõnul riigile kuuluv ettevõte, mis ei allu ärilistele põhimõtetele, vaid riigi huvidele. Sellest väljaütlemisest lähtuvalt küsin teie käest, et kuidas siis on, kas olete täis tahtmist mitte juhtida Eesti Energiat nagu eraettevõtet ja juhtida Eesti Energiat nagu mõnd riigiametit, näiteks transpordiametit või politsei- ja piirivalveametit juhitakse?

Eesti Energia on suurettevõtte, mis allub Eesti vabariigi äriseadustikule ja muudele reeglitele. Selles osas kindlasti juhin mina ja meie juhtkond ettevõtet, lähtudes omaniku ootustest, lähtudes Eestis kehtivatest seadustest. Eesti Energia gruppi kuulub Enefit Green, mis on börsiettevõte ja meie üks tegevuspõhimõte on kindlasti see, et tagada tegevuse läbipaistvus, ülevaatlikkus ja jälgida kõiki Eesti vabariigis kehtivaid seadusi.

Loomulikult on omaniku ootus meile suunda näitav ja me sellest ootusest lähtuvalt ka oma tegevuse suunad paika paneme.

Kandideerides olite te ju kindlasti juba kursis peaminister Kaja Kallase korduvate etteheidetega Eesti Energia töö ja tegevuse suhtes, mis on kõlanud nii valitsuse pressikonverentsidel kui ka Vikerraadio eetris ja teiste meediaväljaannete vahendusel. Kas või kõik need etteheited, et Eesti Energia ei täida valitsuse suunist ja ei vii Elektrilevist ära viidud töötajaid Elektrilevisse tagasi või siis, et Eesti Energia ei täida valitsuse suunist hoida igal ajal tuhat megavatti põlevkivielektrijaamade võimsust. Mis on teie plaan, tagamaks, et peaminister mitte kunagi enam pressikonverentsil või raadioeetris ei peaks ütlema, et Eesti Energia ei ole täitnud valitsuse ootuseid, ei ole täitnud tuhande megavati nõuet või ei ole tagasi viinud töötajaid Elektrilevisse?

See oli väga pikk küsimus, alustan algusest. Minu kandideerimine sellele positsioonile algas oktoobrikuus, sel hetkel need teemad ei olnud laual veel sellisel kujul. Võib-olla ütlen siia juurde, et mul on olnud endal sellised mõtted,
et ma kindlasti poliitikasse ei astu, mida ma olen täitnud. Ma olen ka mõelnud selles suunas, et väga keeruline on olla riigile kuuluva ettevõtte juht ja seda sellel hetkel ma enda jaoks muutsin ja sellesse rolli astusin, see saab olema huvitav väljakutse.

Kindlasti tekstid, mis on olnud meedias, ei ole meie tegevust grupina edasi aidanud, aga minu ja meie uue juhatuse plaan on kindlasti tagada need Eesti
Energiale pandud omaniku ootused. Me püüame koostöö kaudu lahendada need teemad omavahel, enne kui teema arutelu väljub meie arutelude ringist, aga meie eesmärk on kindlasti tagada tuaht megavatti omaniku ootust Eesti energiaturule, seda nii energiakriisist kui ka sõjaolukorrast lähtuvalt.

Nii et selles osas plaan on teha koostööd ja väga avatult tõsta need teemad lauale. Paratamatult on siin küsimused erinevatest lähenemistest ja kulukomponentidest, aga need on kõik lahendatavad hea suhtluse ja koostöö kaudu meie igapäevases tegevuses.

Põlevkivielektrijaamad on lõviosas vanad ja nõukogudeaegsed, seal on tehtud remonte, aga on ka palju piltlikult öeldes Brežnevi-aegseid osi. Ka Auvere elektrijaam ei hakanud väga hea töökindlusega tööle. Eelmine juhatus tegeles seal soojusvahetite vahetamisega, mis peaks Auvere elektrijaama töökindlust tõstma, aga ikkagi: olete te endale selgeks teinud, mida te üldse saate teha, et oleks tuhat megavatti igal hetkel võtta ja ei läheks need elektrijaamad rikke tõttu tööst välja?

Seadmed, mis on suures kasutuses, kindlasti vajavad hooldust ja remonti.
Eelmise aasta teises pooles olid seadmed väga suures kasutuses. Täna me võime öelda, et Auvere elektrijaam on aastal 2023 töötanud 99-protsendilise töökindlusega. Meie töötajad ja spetsialistid on teinud väga
palju tööd töökindluse tõstmiseks, selle üle on mul hea meel.

Loomulikult meil seisab ees veel kahe teise soojusvaheti vahetamine, et töökindlust veel tõsta. Jah, see on meile väljakutse, meil on väga hea oskusteave nende jaamade osas. Põhiline küsimus on see, kui palju ja millise perspektiiviga me jaamadesse investeerime, aga kindlasti me hoiame jaamad töökorras selles osas, mis me saame. Omaniku ootuse poole pealt on need hooldused ja plaanilised remondid sellesse ootusse sisse kirjutatud, nii et sellega meie meeskond Ida-Virumaal on kindlasti igapäevaselt rakkes.

Olete te ettevõttes juba alustanud ettevalmistusi valitsuse Elektrileviga seotud ootuste täitmiseks, juhtimiskeskuse ja inimeste tagasiviimist Elektrilevisse, mis siis, et võib-olla majanduslikult see ei ole mõttekas?

Elektrilevi meeskond ja Eesti Energia meeskond hoiab jaotusvõrgu osas fookust võrguinvesteeringutel võrgu töökindluse tõstmisel. Me ei ole teinud plaane selles osas, et hakkame tõstma, me oleme läbirääkimises omanikuga, võtame ette pikema plaani ja pärast seda vaatame vastavalt otsusele need tegevused, mis on mõistlik ja otstarbekas teha. Aga meie tänane tegevus on suunatud omaniku ootuse täitmisele, et meil oleks töökindel ja hinna poolest konkurentsivõimeline elektrivõrguteenus Eesti elanikele saadaval.

Mida tähendab Eesti Energia jaoks koalitsioonileppesse kirjutatud põlevkiviressursi eraldamine ettevõttest?

Seda plaani me nägime koalitsioonileppes. Koalitsioonilepe ei ole meile veel tegevussuunis. Meil on kindlalt vajadust põlevkivi järele ja seda päris pikas perspektiivis. Milline saab olema Eesti kõige otstarbekam põlevkivi
kaevandamise plaan, see on alles läbirääkimiste ja planeerimise seisus.

Mida ta tähendab ettevõttele: me juba täna oleme põlevkivivallas tegemas koostööd kõikide põlevkivikasutajate ja kaevandajatega. Me oleme ostnud põlevkivi teistelt partneritelt ja oleme müünud, nii et selles osas see töö on täna käimas. Nii et selle plaaniga ma kindlasti tahaks vaadata pikka perspektiivi ja keskkonnaaspekte, mis on Eestile otstarbekas. Oluline on see, et põlevkivi oleks saadaval kõikidele osapooltele ja sellisel juhul me oleme nõus erinevate lahendustega.

Ikkagi, kui palju laene ja kui palju kohustusi vajab sellisel juhul refinantseerimist, kui Eesti Energiast eraldatakse Elektrilevi ja põlevkivikaevandused, sest laenudele, võlakirjadele on tagatiseks olnud ju senine Eesti Energia vara?

Kindlasti sellist tüüpi muudatus ettevõttes tingib vajaduse läbi rääkida laenuandjate ja ka omanikuga. Millisel kujul ja mis mahus see tuleb, seda me kindlasti räägime laenuandjatega ja tänasel hetkel ma ei taha sel teemal spekuleerida.

Kui Elektrilevi ja põlevkivikaevandused on eraldatud, kuidas ikkagi saab toimuma järelejäänud Eesti Energia tootmisüksuste rahastamine, kas või nendesamade põlevkivielektrijaamade rekonstrueerimise või remontimise rahastamine, mille vajadusi ka siin nimetasite ja möönsite, juhul kui riik jätkuvalt soovib, et põlevkivijaamad oleks reservis tuhande megavati ulatuses ajal, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Kust ja kuidas siis nende korrasolekut finantseerida, oludes, kus pangad fossiilenergeetikasse enam raha ei anna?

Muutused, mis kontserni struktuuris tulevad, kindlasti mõjutavad, juhul kui nad tulevad, rahastamispoliitikaid. Eesti Energial on väga pikaajaline taastuvenergia
suurendamise plaan. Me oleme olukorras, kus energiakriis ja sõda, mis seda on tinginud, ei ole veel möödas. Nii et selles osas selle plaani seadmine on meil alles ees.

Meie tegevus on väga laiapõhjaline, oleme rahvusvaheline energiaettevõte ja erinevad võimalused, mis on kaalumisel, on läbirääkimisel nii ettevõtte sees kui ka omanikuga, selles osas meie fookus on 1000 megavati võimsuse
tagamisel vastavalt omaniku ootusele.

Nii et teie rahastamise probleemi ei näe?

Kindlasti on rahastamise probleemid, need on ka täna juba meil laua peal, nii et selles osas rahastamisega tuleb tegeleda ja rahastamise allikatele ja võimalustele tuleb leida lahendus. Aga see on ka täna meil laua peal juba.

Kas Elektrilevi ja põlevkiviressursi eraldamise järel saab Eesti Energia jätkata kasumlikku ettevõttena, mis maksab omanikule ehk siis riigile aastas 50 või rohkem miljonit eurot dividende?

Ettevõtte tegevus energia vallas jätkub kindlasti ka pärast nende võimalike muutuste elluviimist ja see on kindlasti kokkulepe üks eesmärk. Ettevõte ja omanik seavad alati mõistlikke eesmärke, milles üks fookus on siis kindlasti
riigile antav panus ettevõtte tegevusest. Nii et selles osas, ma usun, leiame ühiselt mõistliku suuna Eesti Energia tegevusele tulevikus.

Mõni kommentaator on ka maalinud üsna koleda pildi, et Eesti Energiast võib mõne aasta järel saada samalaadne ettevõte nagu Eesti Raudtee, millele riik peab iga-aastaselt kahjumi katmiseks tegema omakapitali sissemakseid. Kas võib nii minna?

Eesti Energia ei ole Eesti Raudtee ja selles osas ma ei tahaks spekuleerida. Kindlasti ei kuulu selline lahendus, ma usun, omaniku pikkadesse ega ettevõtte juhtide plaanidesse.

Milline peaks Eesti Energia roll olema just nimelt taastuvenergeetikasektori arendamisel, arvestades riigi sihti aastaks 2030 sada protsenti taastuvelektrit riigi keskmise tarbimise ulatuses?

Siin on Eesti Energial läbi Enefit Greeni tütarettevõtte väga selge eesmärk tagada Eestile kogu kasutatav energia aastaks 2030 taastuvatest allikatest. Meil on väga ambitsioonikas investeerimisplaan Enefit Greenis, lisame tuuleparke maismaale, lisame päikesevõimsust, töötame kindlasti meretuulepargi arendamise suunas. Ilma meretuulepargi olemasoluta selle eesmärgi täitmine Eestis ei ole realistlik, nii et selles osas on meil väga suured mahtude ehitused töös taastuvenergia loomisel ja samas on meie plaanid meretuuleparkide arendamisel ka fikseeritud.

Loomulikult vaatame ka kindlasti salvestusvõimekuse loomist, salvestus siis erinevate salvestustehnoloogiate kujul ja kindlasti siin mängib olulist rolli ka vesiniku kasutamine selles vallas.

Aga miks peab Eesti Energia tegelema näiteks selle Liivi lahe meretuulepargi projektiga? Me ju näeme, et meretuuleparkide rajamiseks on valmis ka eraettevõtted, neid on mitu, üks näiteks on Utilitas. Miks Eesti Energia ei võiks loobuda tuuleparkide ehitamisest ja jätta selle siis täielikult, sada protsenti erakapitalil tegutsevatele ettevõtetele, sest me ju näeme, et turutõrge selles valdkonnas puudub, pigem on konkurents?

Kui me vaatame pikemat perspektiivi, pikemat perioodi ka varasemalt aastatel, võib-olla 2013-2022, me nägime, et turu poole pealt loodavaid taastuvenergia
võimekusi väga palju juurde ei tulnud. Selles osas konkurentsiolukorra tekitamine tuuleparkide ja ka meretuuleparkide valdkonnas on kasulik Eesti tarbijale.

Konkurents on alati tervitatav ja ma tooksin siia natuke laiema viisi, et otseselt ma ei näe meie Eestis tegutsevaid ettevõtjaid konkurentidena. Loomulikult selle meretuulepargi toetuse osas on konkurents, see viib meid edasi, pakub tarbijatele kõige parema lahenduse. Meil on hoopis suurem konkurents rahvusvaheliselt, kus rahvusvahelised ettevõtted tulevad samuti selle turule ja üheskoos tegutsedes konkurentsiolukorras Eestis oleme palju tugevamad ka rahvusvahelise konkurentsi vaates.

Nii et teie teete kõik, panustate, et kui kuulutatakse välja konkursid, hinnapõrand, hinnalagi, et siis Liivi lahe tuulepark oleks see, mis võidaks, mitte Utilitas või mis tahes teine ettevõtja?

Loomulikult, see on meie plaanides, me oleme juba üle 10 aasta selle teemaga kontsernis tegelenud, täna hetkel Enefit Greenil on täisfookus meretuulepargi arendamisele. Kindlasti me soovime teha parima pakkumise riigile selle toetusskeemi osas, samuti peame mõtlema ettevõttena selles osas, et kui me tahame meretuuleparkide valdkonnas veel rohkem toota, milline on siis parim lahendus riigi vaates, Eesti tarbijate vaates, kuna lisanduvad meretuulepargid on suunatud ekspordile.

Peame leidma väga optimaalse lahenduse, et sellest saaks kasu majandus, sellest saaks kasu Eesti elanikud ja me oleksime võimelised seda energiat ka siit piirkonnast eksportima energia ülekandeliinide võimekuse osas. See tee seisab meil ees ja sellega seonduvalt on siin väga, väga palju samme ja konkurents siin vallas on ainult tervitatav.

Mitu aastat kehtib teie juhatuse esimehe leping?

Minu juhatuse esimehe leping kehtib kolm aastat.

Milline teie visiooni kohaselt peaks Eesti Energia olema kolme aasta pärast?

Kolm aastat energiamaailmas on suhteliselt lühike aeg ja selles suhtes on see küsimus väga ambitsioonikas. Kindlasti ma kavatsen laduda tugeva vundamendi Eesti Energia kui ettevõtte tulevikukindlaks loomisel. Selles mõttes, et meie liikumine roheenergia suunas saab olema tugevatel alustel ja ka keemiatööstuse muutused me viime siin sammu võrra edasi, kasutades Eesti ülikoolide ja teadlaste potentsiaali, et meie süsinikuneutraalsus oleks ka keemiatööstuse poole peal tagatud.

Kas te süsiniku püüdmise tehnoloogiatesse usute?

Ma usun tehnoloogiasse, pigem raskem pool sellest küsimusest on see, milline on selle majanduslik otstarbekus. See, et meil süsinikukvoodi hind on kõrge
ja me selle hinna suudame süsinikuheite poole pealt välja välja võtta, ei tähenda seda, et majanduslikult ikkagi turule pääseme. Aga selles mõttes, nagu ma ütlesin, tehnoloogiasse ma usun, mulle väga meeldivad uued tehnoloogiad, mis turule tulevad, ja nendega me kindlasti kavatseme tegeleda, nii et vastus on jah.

Suur tänu. Soovin teile jaksu nende väljakutsetega toimetulemiseks ja
ja edukat tööpäeva Ida-Virumaal!

Aitäh!