"Juba mõne nädala pärast saame USA-st kätte HIMARS-id," teatas Pevkur kaitseministeeriumis peetud briifingul. Ta lisas, et Eestis viibivad USA sõjaväelased on andnud meie kaitseväelastele ka juba HIMARS-ite kasutamise väljaõppe.

Mitmikraketiheitjad M142 HIMARS (i.k. High Mobility Artillery Rocket System) on Ameerika Ühendriikides toodetud ratassõidukil baseeruvad süsteemid, mille vahetatavas raketikonteineris võib olla kas kuus GMLRS-raketti laskeulatusega 15–92 kilomeetrit, kaks juhitavat PrSM (i.k. Precision Strike Missile) raketti (laskeulatus 60–499 km) või üks juhitav rakett ATACMS (i.k. Army Tactical Missile System), mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit.

Lisaks jõuab alanud aastal Eestisse veel kuus Lõuna-Korea päritolu liikursuurtükki K9 Kõu, millega jõuab nende süsteemide arv mõlemas brigaadis 18-ni, rääkis kaitseminister.

Aasta alguses saab Eesti vastavalt Prantsusmaaga sõlmitud kokkuleppele kuus liikursuurtükki Caesar ning aasta teises pooles veel kuus. Sellega moodustatakse täiendav suurtükipataljon diviisi alluvuses.

Samuti tõi Pevkur esile, et sel aastal jõuab Eesti relvastusse keskmaa õhukaitsesüsteem Iris-T ning 2. brigaad saab oma käsutusse uued soomukid, kokku 220 tükki, millest suurem osa saabub sel aastal.

Kaitseminister märkis ka seda, et Eesti kaitsejõudude kasutusse jõuavad tänavu ka mitmed uued seiresüsteemid – kaldaradarid ja muud, millest osa on juba kohal, osa saabumas ning osa on taatlemises ja ettevalmistusstaadiumis.

Eesti kaitse-eelarve 1,34 miljardit eurot

Pevkur tõi ka välja, et Eesti eelmise aasta kaitse-eelarve maht oli 1,34 miljardit eurot, mis moodustab esialgsete hinnangute kohaselt 3,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellise osakaaluga on Eesti NATO riikide seas teisel kohal – Poola järel ja USA ees.

Samas ei saa kindel olla, et ka selline kaitseinvesteeringute maht oleks piisav, arvestades NATO väevõime plaane, mida praegu liitlaste vahel kooskõlastatakse, tunnistas Pevkur. Ta viitas sellega seoses suvel Haagis toimuvale NATO tippkohtumisele, kus lepitakse ilmselt kokku senisest suuremad kaitsekulutuste eesmärgid.

"Et olla väevõime nõudmistega kooskõlas, peaks järgmise 20 aasta kaitsekulud olema vähemalt kolm protsenti SKP-st," rõhutas Pevkur.

Rääkides Eesti kaitsekuludest, märkis kaitseminister, et eelmisel aastal tehtud lisaotsus 1,6 miljardi euro eraldamiseks oli hädavajalik.

Kogupanus laskemoona soetamiseks saab järgmise kümne aastaga olema 4–4,5 miljardit, täpsemad summad sõltuvad arengukavadest, ütles Pevkur. Praeguseks on Eesti võtnud juba kohustusi laskemoona soetamise osas 1,1 miljardi euro eest, kusjuures 100 miljoni eest panustavad ka siin asuvad Euroopa liitlased ning umbes samas mahus võib eeldada ka USA panust, lisas ta.

Alanud aastal laekub Eestile laskemoona umbes 700 miljoni euro eest, ütles Pevkur.

Mullu täienes Eesti relvastus oluliselt

Andes ülevaate 2024. aastal saabunud relvastusest, tõi kaitseminister välja lühimaa õhukaitse raketisüsteemide Piorun soetamise, mida laekub täiendavalt ka sel ja 2026. aastal,

Lisaks sai Eesti kaitsevägi laevatõrjeraketisüsteemid Blue Spear 5G, kuus liikursuurtükki K9, suures koguses snaiprirelvi SAKO, öövaatlusseadmeid, millega paranes oluliselt Eesti kaitseväe öine võitlusvõime.

Samuti uuendas Eesti koos Luksemburgi toetusega Ämari lennubaasi ja lennurada ning sealset toetustehnikat.

Eelmisel aastal algas ning tänavu jätkub suuremas mahus kaitseväe autopargi uuendamine, mille kogumaksumus on 700 miljonit eurot.

Eesti uus abipakett Ukrainale selgub peagi

Pevkur tõi ka esile, et eelmisel aastal sõlmis Eesti Ukrainaga kaitsekoostöö memorandumi, mille alusel annab Eesti 0,25 protsendi mahus SKP-st ehk umbes 100 miljoni euro eest sõjalist abi Ukrainale.

Selleks on kuni jaanuari lõpuni avatud toetusmeede, milles osaleda soovijad peavad esitama oma pakkumised, mis edastatakse ukrainlastele, kes valivad välja endale kõige sobivamad, selgitas minister. Siis sõlmitakse kõige sobivamate pakkujatega lepingud.

Kokku on Eesti Ukrainale andnud sõjalist abi 500 miljoni euro eest.

Pevkur märkis ka, et Eesti algatatud initsiatiiv Ukrainale Euroopa Liidust miljoni mürsu tarnimiseks suudeti eelmise aasta lõpu seisuga ellu viia ning mürsud on Ukrainasse kohale jõudnud.

Rääkides kaitsetööstuspargi rajamisest Eestisse, rõhutas Pevkur, et seda püütakse korraldada võimalikult kiiresti, et seal saaks tootmisega alustada juba 2026. aasta alguses.

Kaitseminister rääkis ka sel aastal toimuvatest õppustest, millest seitse on suuremad, kusjuures neid püütakse korraldada piirkondades, kus toimuks võimalik sõjategevus.

Pevkur tõdes ka, et ajateenijate füüsiline vorm on iga põlvkonnaga üha nõrgem – kui praegu suudab teenistuse alguses normid täita veerand ajateenijatest, siis teenistuse lõpus umbes pooled.

Alanud aasta tähtsündmused kaitsevaldkonnas on NATO tippkohtumine Haagis juuni lõpus, kriitilise taristu kaitse Soome lahes, suured õppused; lisaks jätkub kaitseväe juhataja algatatud arutelu ajateenistuse reformimiseks.