Pevkur: Eesti panus enda kaitsesse kõnetab Pentagoni
Eesti panus oma kaitsekulutustesse kõnetab nii Pentagoni kui ka Valget Maja, ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
USA presidendiametisse astuva Donald Trumpi sõnul peaksid NATO liitlaste kaitsekulutused tõusma viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja tema arvates pole ametist lahkuv president Joe Biden selleks piisavalt teinud. Kõige rohkem viskas Trump oma Florida kuurordis antud pressikonverentsil kriitikanooli eurooplaste suunas.
"Euroopa panustab võrreldes meiega vaid väikese osaga. Kas see olukord meeldib võib mitte, aga Euroopa on rohkem mõjutatud kui USA. Meie vahel on selline asi nagu ookean. Miks maksame meie miljardeid dollareid rohkem kui Euroopa? Nad on sarnase suurusega, veidi väiksemad, aga nende majandus on USA-ga sama suur, kui nad kõik kokku liita. Samas panustavad nad palju vähem kui USA. Joe Biden oleks pidanud seda neile oma ametiajal ette heitma. Mina tegin seda. Ma ütlesin, et nad peavad oma arveid maksma," rääkis Trump.
"Ma arvan, et NATO kaitsekulutused peaksid olema viis protsenti. Kahega ei tehta midagi. Iga riik tavalise kaitseväega peaks olema vähemalt nelja protsendi juures. Nad on ohtlikus piirkonnas, neil on rahalised võimalused olemas, nad peaksid panustama viis protsenti, mitte kaks. Mina olen see, kes pani nad kahte protsenti maksma," ütles ta.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur möönas "Välisilmale" antud intervjuus, et Euroopa riigid peavad panustama oma kaitsesse rohkem, sest praegu ei panusta kõik NATO liikmesriigid isegi miinimumi ehk kaht protsenti SKT-st.
"Ühest küljest me ju kõik mööname, et Euroopa riigid peavad tegema rohkem. Ei ole kahtlust. See kaks protsenti, mida praegu täidab 23 NATO liitlast 32 liitlasest, on absoluutne miinimum. Aga me näeme, et me ei ole seal isegi kõigi 32 liikmega. Ei ole kahtlust, me peame tegema rohkem," rääkis ta ja märkis, et Eesti kaitsekulutused on juba praegu üle kolme protsendi ja järgmisel aastal 3,7 protsenti.
Samas tuletas Pevkur meelde, et USA endagi kaitsekulutused ei ole praegu viis protsenti, vaid pigem on need viimastel aastatel langenud. Ta lisas, et Trump ilmselt ei mõelnud oma sõnavõtus selle peale, et lisaks Euroopale peaks ka USA tõstma enda kaitsekulutused viie protsendini.
"Viimased numbrid 2024. aasta kohta näitavad, et USA kaitsekulud olid isegi 2,7 kuni 2,8 protsendi juures. Sellisel juhul peaksid Ameerika Ühendriigid, näiteks panustades viis protsenti, jõudma ise umbes 1,5 triljoni dollari juurde. Need summad on väga suured. Aga ma usun, et Trump kindlasti seda oma juttudes ei mõelnud. Ta mõtles, et eurooplased, pange teie viis, meie jääme sinna, kus täna oleme."
Pevkuri sõnul ei ole jäänud Eesti kaitsekulutused USA-s siiski märkamata.
"Meie sõna Pentagonis kindlasti maksab. Seda ma olen kogenud ka kõikidel kohtumistel, mis minul on olnud USA kaitseministri Lloyd Austiniga sedapuhku. Need numbrid, mis meil ette on näida, ja need panused, mis meil on ette näidata vaatamata meie väiksusele, kõnetavad Pentagoni ja Valget Maja samamoodi. Ja kui me vaatame (Donald Trumpi Ukraina erisaadiku) Keith Kelloggi või ka Donald Trumpi väljaütlemisi, siis tegelikult Baltikum ja Poola käivad ka läbi. Ja täna tuli uudis, et Poola toetab Trumpi ideed," rääkis kaitseminister.
"Aga eks me kõik saame aru, et isegi kui Baltikumi ja Poola ohutunnetus on kõrge, siis kõigil Euroopas ei pruugi see olla ja meie peamegi nägema vaeva, et ka Hispaania ja Portugali kaitsekulud jõuaksid kahele protsendile ja sealt üles," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Maria-Ann Rohemäe