Erakordselt mitmekülgse päästevarustusega Belose meeskond aitab Soome ametivõime merealuste kaablite kahjustuste uurimisel, teatas väljaanne Helsingin Sanomat. Leht rõhutas, et Belos on erakordsete võimetega ning Rootsi merevägi pole häbenenud seda kiita kui oma valdkonna kõige moodsamat laeva maailmas.

Belos on spetsialiseerunud allveelaevade päästemissioonidele. Laev on 105 meetrit pikk ja 18 meetrit lai. Belose veeväljasurve on 6159 tonni. Selle meeskonnas on umbes 40 inimest.

Soomel Belos-tüüpi päästelaeva ei ole, sest Soome mereväel pole enam allveelaevu, tõdes HS. Belos kuulub koos Rootsi mereväe viie allveelaevaga riigi mereväe esimesse allveelaevade flotilli. Rootsi allveelaevade, nagu ka Belose kodubaas on Karlskronas.

Rootsi mereväes on Belos olnud traditsiooniliselt allveelaevade päästelaevade nimi. Belos (e.k ka Belus) oli kreeka mütoloogias merejumal Poseidoni poeg.

Rootslaste kompetentsi allveelaevade ehitamisel peetakse üldiselt väga kõrgeks. Allveelaev päästelaev Belos ehitati aga Hollandis. See lasti vette 1980. aastate keskel. Laev oli naftapuurtornide rajamisel osalenud sukeldujate baaslaev, selgitas HS.

Rootsi relvajõud ostsid laeva 1992. aastal. Rootsi merevägi sai selle pärast modifitseerimist 1995. aastal.

Belosel on mitmekülgne varustus nii veealusteks päästemissioonideks kui ka allveeuuringuteks. Laeva varustusse kuuluvad muu hulgas kopteriplats, allveerobotid ja survekamber sukeldujatele.

Belosel on ka nn dünaamilise positsioneerimise võime, mis tähendab, et see suudab ilma ankruta asukohateabe ja töötavate laevakruvide abil oma positsiooni merepõhja suhtes säilitada.

Koos allveelaevade päästesõidukiga (URF) moodustab Belos Rootsi allveelaevade päästesüsteemi. URF sildub põhja vajunud allveelaeva külge ning uppunud laeva meeskond saab minna URF-i pardale, mis transpordib selle Belosele. URF-i saab ühendada otse Belose survekambriga.

Soome merevägi teatas pühapäeval, et teeb Belosega tihedat koostööd. Merevägi osutab politseile ametlikku abi muu hulgas miinitõrjelaevaga Vahterpää, naftatõrjelaevaga Hylkee ja tuukritega.

Mereväe süvasukeldumise osakonna ülem kapten Tuomas Runola ütleb pressiteate vahendusel, et praeguses olukorras on tuukrid valmis täitma vajadusel ülesannet sügaval mere põhjas.

Soome palus Rootsilt abi kaablikahjustuste uurimisel. Runola sõnul toob HMS Belos töösse rohkem oskusteavet, seadmeid ja kogemusi.

Soome võimud on arestinud Cooki saartel registreeritud tankeri Eagle S, mis võimude väitel lõhkus mööda merepõhja lohistatud ankruga 25. detsembril Eesti ja Soome vahelise merealuse elektrikaabli Estlink 2 ning kahjustas ka mitut sidekaablit. Arvatakse, et Eagle S kuulub niinimetatud Venemaa varilaevastikku, mida Moskva kasutab sanktsioonidest, sealhulgas Venemaa naftale kehtestatud hinnapiirangust möödahiilimiseks.