Sakala on teine kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Laeva Eestile üleandmiseks asuti ettevalmistusi tegema 2006. aastal. Eesti lipp heisati 2008. aastal.

Aasta algusest on Sakala patrullinud laevateede ja sidekaablite ristumiskohas.

"Liigume Naissaarest põhjast Soome lahe keskossa, kus on näha laevateed. Samamoodi on siin näha Estlink 1 kaabel. Kogu see ala on jaotatud nii Eesti mereväe kui ka Soome pealveelaevade jaoks erinevateks sektoriteks," kirjeldas EML Sakala komandör kaptenmajor Meelis Kants.

Laevu jälgitakse sillast kaamera abil. Neljapäeval oli ilm selge, lainetus mõõdukas, kuid uduse ilmaga tuleb kasutada muid tuvastusvahendeid. Sakalal on ka radar ja droon.

"Tal on sisse lülitatud AIS – automatic identification system –, mis sisaldab andmeid selle laeva detailide kohta. Mis laevaga on tegu, mis lipu all ta seilab, kust tuleb, kuhu läheb. Seda kõike teame. Aga praegune küsimus on see, mis olukord selle laevaga seonduvalt on. Kas tal on ankrud küljes? Kas ankrud on deformeerunud, kas ta äkki lohistab midagi ahtri järel?" selgitas Sakala meeskonnaliige.

Kants ütles, et teabevahetusest liitlastega on olemas ka ennetav informatsioon kahtlaste laevade kohta.

"Milline laev võiks kuuluda varilaevastiku nimekirja, milline mitte, mida rohkem kontrollida, mida lähemalt vaadata. Sest laevaliiklust selles piirkonnas, mida me just vaatlesime, on päris palju," selgitas ta.

Nädala jooksul on Sakala paarsada laeva tuvastanud, paljudega ka sidet pidanud. Seni pole Sakala tuvastanud laevadel tegevust, mida oleks tulnud katkestada või mis oleks olnud pahatahtlik. Teisalt pole ka põhjust eeldada, et mõni alus ankrut mööda põhja lohistaks kohe pärast seda, kui Soome ühe laeva ajutiselt kinni pidas.