Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, mis puudutas süüteo kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leidis, et süüdistatavatele süüks arvatud kelmus ja sellele kaasaaitamine ei ole korduvad, vaid õiguslikus mõttes on tegemist ühe vältava teoga.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata, sealhulgas karistuste osas. Ringkonnakohus nõustus, et Kert Kingole mõistetud tingimisi ühe aasta ja üheksa kuu pikkune vangistus ning Martin Traadile mõistetud tingimisi kuue kuu pikkune vangistus olid põhjendatud. Mõlemal juhul ei pöörata vangistust täitmisele, kui süüdistatavad ei pane katseajal toime uut kuritegu.

Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu hinnanguga, et advokaadibüroo läbiotsimine oli seaduslik ning selle käigus saadud tõendid on lubatavad.

Samuti leidis kohus, et menetlejal on õigus tõlgendada mõisteid "riigikogu liikme töö" ja "riigikogu liikme tööga seotud kulu" seaduse raames. Kohtumenetluses tuvastati, et Kert Kingo esitatud kulud ei olnud seotud tema tööga riigikogus, vaid puudutasid kolmandate isikute õigusabikulusid tsiviilasjas, millel polnud seost Kert Kingo maine kaitse ega riigikogu liikme ülesannetega.

Kohtu hinnangul said nii Kert Kingo kui ka Martin Traat aru, et esitatud õigusabikulud ei olnud seotud riigikogu tööga. Keelueksimust ei tuvastatud, kuna varasemad kaasused ja avalikkuses avaldatud seisukohad on kinnitanud, et ebaõigete andmete esitamine kuluhüvitiste taotlemisel on keelatud ja karistatav. Samuti leidis ringkonnakohus, et Kert Kingo puhul ei olnud eksimus vältimatu.

Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaitsjate taotlused apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Kert Kingo kasuks mõisteti riigilt välja apellatsioonimenetluse kulud summas 1360,30 eurot, ning advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks Martin Traadi menetluskulud summas 735 eurot.

Ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud ning sellele saab esitada kaebuse 30 päeva jooksul riigikohtule.

Prokurör: lahend toob vajaliku selguse riigikogu kuluhüvitiste praktikasse

Riigiprokurör Vahur Verte ütles kohtuotsust kommenteerides, et ringkonnakohus andis lahendiga sõnumi, et kuigi riigikogu liige on oma tegevuses vaba ja sõltumatu, peab ta esindama rahva huve, mitte eksitama riigikogu kantseleid umbmäärase selgitusega kuludokumentidega.

"Kohus märkis õigesti, et kui igal riigikogu liikmel oleks õigus enda tööga seotud kulutusi suvaliselt sisustada, kujuneks kuluhüvitis sisuliselt palgalisaks. Selle võimaluse on riigikohus aga juba enam kui 15 aastat tagasi tehtud lahendis välistanud," lausus ta

Verte lisas, et Tallinna ringkonnakohus on teinud väga põhjaliku lahendi, mis toob vajalikku selgust riigikogu kuluhüvitiste praktikasse ning annab selge sõnumi, et igalt rahvasaadikult on põhjendatud oodata riigimehelikkust.

Kingo lubas otsuse edasi kaevata

EKRE esimees Martin Helme nimetas sotsiaalmeedias kohtuotsust poliitiliseks ja lubas selle edasi kaevata.

"Loomulikult kaebame me otsuse edasi veel riigikohtusse ja võimalik, et ka Euroopa inimõiguste kohtusse, sest olukord, kus kohtud tegelevad seninägematu asja eest opositsioonipoliitiku kriminaliseerimisega muudab groteskseks grimassiks väite, et meil on õigusriik või poliitiline pluralism," kirjutas Helme.

"Et kõigile oleks selge: tegemist on poliitilise klaperjahiga. Tegemist poliitiliselt tellitud "õigusega". Mis on mõistagi päris õiguse vastand. Et taoliselt käitub üdini ideoloogiliselt laetud ja mehitatud prokuratuur, on häbiväärne ja ei jäta mingit võimalust liberaalse režiimi välja vahetamise järel jätta tänasest prokuratuurist kivi kivi peale. See tuleb maani maha lammutada ja maa, kus ta asub, soolaga üle külvata. Ning siis nullist üles ehitada," kirjutas Helme.

"Aga antud juhul on prokuratuuri tülgastavat banaanivabariigi poliitroimarlikku joont kinnitanud kohtud. Nii Harju maakohus kui Tallinna ringkonnakohus. See tähendab, et lisaks prokuratuurile on täiesti läbi mäda ka kohtusüsteem. Nad ise kuulutavad meile seda, häbenematult. Kohus ei mõista mitte õigust, vaid teeb poliitikat," lisas ta.

Ka Kert Kingo ise kinnitas edasi kaebamist. "Otseloomulikult. Esimene kaebamine on riigikohtusse ja võimalik, et läheme sealt ka Euroopa Inimõiguste kohtusse, siis näevad ka teised riigid, kui korrumpeerunud on Eesti justiitssüsteem," ütles Kingo.

"Kohus on oma algatuslikult, prokuratuuri eestvedamisel, hakanud nimetama seda, kui mina olen lähtunud arvetele kantud selgitusest riigikogu juhatuse juhistest, siis nemad on hakanud nimetama seda võltsimiseks. See on täiesti absurdne ja see on prokuratuuri välja mõeldud legend," ütles Kingo.