"Taimar Peterkop informeeris mind ja riigikantselei inimesi, et tõmbab jaanuari viimasel päeval siin majas töömeheteele joone alla. Tänan Taimarit juba ette tehtu eest, tema teenistus on olnud riigimehelik, sinimustvalge ja laitmatult aus. Loodan, et tema oskused ja võimed on veel pikalt Eesti riigi ja rahva jaoks olemas," teatas Michal.

Ta lisas, et riigikantselei masinavärk vajab juhti ja veebruari alguses selle ka saab.

"Peaministriks saades teavitas Taimar mind juba esimesel kohtumisel, et plaanib selles ametis joone alla tõmmata ja aitab mul ülemineku ära korraldada, mida hindan kõrgelt, kuid edasi tuleb uuteks ülesanneteks uus riigisekretär leida. Kandidaate on vahepealsel ajal olnud mitu, nüüd kus kuupäev selge, teen esimesena ettepaneku Keit Kasemetsale," märkis Michal.

Michali sõnul on Keit Kasemets töötanud erinevatel avaliku sektori keskastmejuhi ja tippjuhi ametikohtadel Eestis ja rahvusvahelistes organisatsioonides üle 20 aasta.

"Olen muutuste vajadusest Eestis kirjutanud ka varem, minu ootus uuele riigisekretärile on lisaks riigisekretäri rolli erapooletu ja ausale täitmisele seotud eeskätt valitsuse erinevate ministrite läbiviidavate reformide toetamine avaliku teenistuse poolt, prioriteedina Eesti julgeoleku ja majanduskasvu jaoks vajalike tegevuste koordinatsioon," sõnas Michal.

Taimar Peterkop ütles, et on olnud ühe pika kriiside aja juht kuus aastat. 

"Minu eriline tänu kuulub riigikantselei inimestele, kellega koos on alati olnud kindel tunne kerge jalaga raskustele vastu astuda. Oleme põhjalikult valmistunud julgeolekukriisideks ja võitsime koos Covidi. Nagu olen varem öelnud, lahkun pärast valmisolekuseaduse (VOS) valmimist," sõnas Peterkop.

Ta lubas oma edasistest plaanidest anda teada hiljem. 

Kasemets võttis Michali ettepaneku vastu

Keit Kasemets teatas, et võtab peaministri pakkumise vastu. Ta selgitas "Aktuaalses kaameras", et teda kõnetab peaministri visioon.

"Peaministri visioon, mida ta mulle kirjeldas, et Eestis on vaja rohkem vabadusi, vähem regulatsioone, kahtlemata mind kõnetab, nii et ma kindlasti kaldun sinna poole, et seda ettepanekut vastu võtta," rääkis Kasemets.

Sotsiaalmeediasse tehtud postituses ütles Kasemets, et tal pole kahtlust, et saab riigisekretäri tööga hästi hakkama.

"Valitsuse töö toetamisega olen tegelenud oma karjääri jooksul kaugelt rohkem kui kliimaministeeriumi teemadega. Olen töötanud üle 10 aasta riigikantselei võtmekohtadel EL-i sekretariaadi juhi ja strateegiadirektorina koos nelja peaministriga - Laar, Kallas, Parts, Ansip. OECD-s töötades olen nõustanud kümneid valitsusi OECD riikides ja mujal, kuidas valitsuse tööd paremini korraldada," kirjutas ta.

"Mul ei ole kahtlust, et saan riigisekretäri tööga hästi hakkama ning arendan riigikantseleid nii, et see suudab veel paremini toetada ministritele olulisi reforme ja olla avaliku sektori muutuste eestvedaja. Üldiselt on Eesti avalikus sektoris asjad hästi, aga regulatsioonid ja tihtilugu avalik sektor ise on läinud liiga vohama. Muutunud ettevõtjatele ja inimestele liiga koormavaks ja takistavaks. Asja tuleb ajada lihtsamalt ja kiiremini," lisas ta.

Kriitikaga selle kohta, justkui kaotati seadusest juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretäri ametikohal sellepärast, et see sobiks paremini tema haridusega, Kasemets ei nõustu.

"Seadust muutis riigikogu, mitte mina. Neid arutelusid selles osas, kas riigisekretäril on juristiharidust vaja või mitte, on Eestis peetud ka varem. Arutati seda ka enne eelmise riigisekretäri lahkumist. Ennekõike, ma arvan, on põhjus selles, et tänaseks riigikantselei roll on kasvanud palju suuremaks sellest, mis see võib-olla oli 10, 15 või 20 aastat tagasi," kommenteeris ta "Aktuaalses kaameras".

ERR on varem kirjutanud, et detsembris läbis riigikogus kolmanda lugemise seaduseelnõu, millega kaotati juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretäri ametikohal ning mis võib tuua sellesse ametisse politoloogia haridusega kliimaministeeriumi kantsleri ja peaministri soosiku Keit Kasemetsa.

2023. aasta juunis tegi eelmine peaminister Kaja Kallas ettepaneku riigisekretär Taimar Peterkopile jätkata riigisekretäri ametikohal veel viis aastat, millega ta ka nõustus. Kuid mullu augustis ehk vahetult pärast viimast valitsusvahetust ütles Peterkop ERR-ile, et ei kavatse oma teist ametiaega lõpuni ametis olla. 

Tema kõige tõenäolisemaks järglaseks peeti praegust kliimaministeeriumi kantslerit Keit Kasemetsa. Kuid Kasemetsal pole juriidilist kõrgharidust, vaid magistrikraad politoloogias. Seadusemuudatusega see takistus kadus.

Ühtegi erakonda Kasemets praegu ei kuulu. Paljudele üllatusteks osales Kasemets viimatistel koalitsioonikõnelustel. Kui alul arvati, et temast võib saada uus kliimaminister, siis ministriks ta küll ei saanud, kuid nüüd tõuseb riigisekretäri kohale.

Seadusemuudatus tekitas küsimusi riigikogu opositsioonis. Eelnõu kolmanda lugemise ajal nentis Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), et seadusemuudatusega pannakse alus uuele poliitilisele kultuurile, kus seadusi muudetakse ühe kindla inimese tarbeks ja politiseeritakse olulisi riiklikke tippametikohti. 

Riigisekretärid:

1992–1995 Ülo Kaevats
1995–1999 Uno Veering
1999–2003 Aino Lepik von Wirén
2003–2018 Heiki Loot
2018–2025 Taimar Peterkop