Heakskiidu saanud eelnõu seletuskirja kohaselt on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi mitte üksnes õigusalal, vaid ka halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnas. Seletuskirjas märgitakse, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda riigikantselei õigusekspertidele.

Seni kehtinud sätte kohaselt võis riigisekretäriks olla üksnes juriidilist kõrgharidust omav isik. 

2023. aasta juunis tegi eelmine peaminister Kaja Kallas ettepaneku riigisekretär Taimar Peterkopile jätkata riigisekretäri ametikohal veel viis aastat, millega ta ka nõustus. Kuid tänavu augustis ehk vahetult pärast viimast valitsusvahetust ütles Peterkop ERR-ile, et ei kavatse oma teist ametiaega lõpuni ametis olla. Ta on andnud mõista, et lahkub ametist kõige varem selle aasta lõpul, aga pigem järgmisel aastal. Lahkumisavaldust ta siiani esitanud pole.

Tema kõige tõenäolisemaks järglaseks on peetud praegust kliimaministeeriumi kantslerit Keit Kasemetsa. Kuid Kasemetsal pole juriidilist kõrgharidust, vaid magistrikraad politoloogias. Seadusemuudatusega see takistus nüüd kaob.

Peaminister Kristen Michal oli varem minister kliimaministeeriumis, mille kantsleriks tõi ta Kasemetsa. Kui Michal oli kunagi majandus- ja taristuminister, oli Kasemets tööl ministeeriumi asekantslerina.

Ühtegi erakonda Kasemets praegu ei kuulu. Paljudele üllatusteks osales Kasemets viimatistel koalitsioonikõnelustel. Kui alul arvati, et temast võib saada uus kliimaminister, siis ministriks ta küll ei saanud, kuid temast on räägitud kui peamisest soosikust riigisekretäri ametikohale.

Seda on avalikult tunnistanud ka peaminister Kristen Michal ise, kes ütles Delfile Kasemetsa kohta: "See [riigisekretäriks saamine] oleks igati meeldiv võimalus, kui selline võimalus peaks avanema." 

Opositsioon: seadust muudeti ühe inimese pärast

Seadusemuudatus tekitas küsimusi riigikogu opositsioonis. Eelnõu esimesel lugemisel tegi Isamaa esimees Urmas Reinsalu ettepaneku, et riigisekretäri haridusnõude muutmise asemel oleks ehk ratsionaalsem Kasemetsale hoopis õigusteaduste magistri kraad omistada.

"Kas juhatus seda kaalus eelnõu menetlusse võtmisel, et ei kõrvaldaks riigisekretäri ameti puhul juriidilise [hariduse] nõuet, vaid pigem teeks tagurpidi, omistaks Keit Kasemetsale õigusteaduse magistri kraadi seaduse rakendussättega? See lahendaks ju probleemi palju ratsionaalsemalt ära," ütles Reinsalu 14. oktoobril riigikogus. Ja hiljem täpsustas, et esitas selle iroonilise protestina.

Sel kolmapäeval eelnõu kolmanda lugemise ajal nentis Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), et seadusemuudatusega pannakse alus uuele poliitilisele kultuurile, kus seaduseid muudetakse ühe kindla inimese tarbeks ja politiseeritakse olulisi riiklikke tippametikohti. 

"Me saame ju aru, et Kristen Michal soovib nimetada riigisekretäriks selle inimese, kes aitas teda koalitsiooniläbirääkimistel, kes ei hakka tema seadusi kritiseerima, näiteks sedasama kliimaseadust, sest see inimene oli ise kõigi nende seaduste koostamise juures, mis kõik hakkavad varsti meile siia riigikokku jõudma. Ja nüüd peab 101 riigikogu liiget arutama ja hääletama riigisekretäri haridusnõude muutmist, kuna sellel inimesel, keda Michal välja valis ja keda ta soovib riigisekretäriks nimetada, ei ole praegu juriidilist kõrgharidust," sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Tema sõnavõtt riigisekretäri haridusnõuete muutmisel jäi ainsaks kriitikaks kolmandal lugemisel ning häältega 57 poolt ja 24 vastu surus koalitsioon eelnõu läbi.

Riigisekretärid:

1992–1995 Ülo Kaevats
1995–1999 Uno Veering
1999–2003 Aino Lepik von Wirén
2003–2018 Heiki Loot
2018– Taimar Peterkop