Üldjuhul saab Eesti riik karistada inimesi ja ettevõtteid nende tegude eest, mis on toime pandud meie territooriumil. Seaduses on  mõned erandid, mille järgi kehtib siinne karistusseadus ka väljaspool Eesti territooriumi korda saadetud kuritegudele juhul, kui need kahjustavad Eesti elanike elu ja tervist, Eesti riigivõimu teostamist ning kaitsevõimet või keskkonda.

See nimekiri on ammendav. Sestap võib vaielda, kas riik saab karistada neid, kes lõhuvad meile olulisi sidekaableid, gaasitorusid ja elektriühendusi Eesti majandusvetes. Veel keerulisem on lugu näiteks Hiiumaalt Rootsi kulgeva sidekaabliga, mis asub osaliselt väljaspool kõigi riikide jurisdiktsiooni. Justiitsminister Liisa Pakosta pakkus valitsusele välja seadusemuudatuse, mis asja selgemaks teeks.

"Me ütleme seda, et ükskõik, kus koha peal Eestit teenindavaid kaableid kahjustati, siis meie lendame oma karistusõigusega peale," sõnas Pakosta.

Kaitseminister pakub välja muudatused aluste majandusvööndis kinnipidamiseks

Justiitsministeeriumi ettepaneku järgi pikendataks välisühenduste võrra karistusseadustikus toodud erandite nimekirja. Omaette küsimus on, kuidas karistusõigust rakendada, kui pahategija ei soovi Eestit külastada.

Seadus ütleb küll, et kooskõlas rahvusvahelise mereõiguse normidega on riigil õigus laevu ka majandusvööndis kinni pidada. Samas on praegu kehtivas majandusvööndi seaduses suletud nimekiri, kus seisab, et kui laevameeskond riigi esindaja nõudmisele ei allu, võib laeva jälitada, peatada ja arestida ainult teatud juhtudel. Nimekirjas on välja toodud reostuse tekitamine, ebaseaduslik kalapüük ning ebaseaduslikud uuringud. Ka seda paragrahvi on Pakosta kinnitusel plaanis muuta.

"Neljapäevaseks kabinetiistungiks otsustati, et karistusõiguse muudatused valmistan ette mina ja kõik, mis puudutab sekkumist ja peatumist, valmistab ette kaitseminister," selgitas Pakosta. "Siis hakkame koos valitsusega vaatama, missugune tervikpilt kokku tuleb."

Pakosta: tahtlust ei tuleks tõendada

Karistusseadustiku muutmiseks on justiitsministril veel mitu ettepanekut. "Et igaüks, kes tahaks tulla meie majandust, meie inimeste elukorraldust rikkuma, hoiduks sellest kõrgete karistuste tõttu," sõnas Pakosta. "Seetõttu me teeme karistusseadustikku heidutavamaks, et inimestel tõesti tekiks hirm, et nad võivad midagi väga olulist kaotada."

Praegu lubab seadus elutähtsa süsteemi rikkumise või hävitamise eest karistada kuni viieaastase vangistusega. Juriidilisele isikule lubab karistusseadustik teha kuni 40 miljoni euro suuruse trahvi. Kusjuures see trahvimäär kehtib pea kõigi kuritegude kohta.

Pakosta ütles, et kaablilõhkujad võiks vangi panna kuni kümneks aastaks, samuti võiks neile kehtida kõrgem trahvimäär.

"Seda täpset summat me tegelikult valitsuses katsume veel tunnetada," lisas ta. "Aga vähemalt poole võrra ehk kuuekümne miljoni peale võiks seda tõsta veel." Seadusesse jääks alles ka kohustus riigile tekitatud kahju hüvitada.

Liisa Pakosta märkis, et praegu lubab seadus karistada ainult neid, kes lõhuvad Eestit mõjutavaid ühendusi tahtlikult. Sedagi punkti võiks tema hinnangul muuta.

"Tegelikult need merealade kaardid on kõigile hästi nähtavad. Seal on kõik kaablid peal. Nende kaablite ümber on puhvertsoonid ära märgitud," rääkis Pakosta, ning lisas, et kui laeval kaablite ja gaasitoru lähedal ankur vette libiseb, peaks ta kohe seisma jääma. "Nii et ka nii-öelda ettevaatamatusest või millest iganes tingitud juhtumi puhul läheb asi karistatavaks," sõnas ta.

Lisaks sellele peaks Pakosta hinnangul karistatavaks muutma ka Eestile oluliste ühenduse lõhkumise katse. "Sest ka praegusel juhul õnnestus ühest sidekaablist see ankur niimoodi üle lohistada, et see sidekaabel katki ei läinud," viitas justiitsministeerium Estlink 2 elektrikaabli ja mitu sidekaablit lõhkunud alusele Eagle S.