Eesti süsteemihaldur Elering saatis kolmapäeval, 25. detsembril, pärastlõunal täpselt kell kaks pressiteate, kus seisis, et samal päeval kell 12.26 lülitus avariiliselt välja Eesti-Soome vaheline alalisvooluühendus Estlink 2 ning et väljalülitumise põhjus ei ole teada. Elering koos Soome süsteemihalduri Fingridiga hakkasid kohe rikke põhjust ja asukohta tuvastama.

Selleks hetkeks oli olukorrast teadlik ka merevägi, kes jälgib ekraanidelt, mis laevad kus ja kuidas liiguvad ning sealt tuli esimene hinnang, et tegu ei pruugi olla suvalise rikkega, vaid et seal taga võib olla järjekordne kahtlase liikumisega laev.

Samamoodi nagu Soomes, hakkas Eestis info ametiasutuste vahel liikuma. Esimese tunni jooksul peale avariiteadet tegid nii Elering kui ka merevägi teavituse ning siis käivitus sellisteks puhkudeks loodud "masinavärk", nagu öeldi ERR-ile riigikantseleist.

Kuidas täpselt sellistel puhkudel info liigub, kellelt kellele ja millal, julgeolekukaalutlustel siiski ei avaldata, sest, nagu öeldakse, vaenlane ei maga.

Esialgu oli siiski vaja luua selgus, mis üleüldse juhtus. Estlink 2 oli alles hiljuti pikalt tööst rikke tõttu väljas olnud, ja siis polnud rikke põhjuseks ei sabotaaž ega terrorism, vaid kaabli sisemine lühis.

Infovahetus toimus pidevalt nii Eesti asutuste vahel kui ka soomlastega, öeldi ERR-ile riigikantseleist. Kolmapäeva jooksul tegi riigikantselei ise olukorrast kolm ametlikku raportit.

Kuivõrd mereväe hinnang viitas sabotaažile, teavitati, nagu sellisel juhul kombeks, kõigepealt peaministrit ja kaitseväe juhatajat. Ülejäänud ministrid said olukorrast ülevaate hiljem.

Tegu oli jõulu esimese pühaga ja arusaadavalt polnud paljud olulised inimesed sel ajal Tallinnas. Michal näiteks oli teavituse saamise ajal maakodus.

Kui ERR helistas kolmapäeval kella 16.30 paiku siseminister Lauri Läänemetsale, siis tema oli Võrus, ning Läänemets ütles, et kõigil osapooltel on infot veel vähe. "Enne, kui ei ole kohapeal käidud ja fikseeritud, mis on juhtunud – kas on tegemist mingisuguse rikkega, mis tuleneb kaablist, loodustingimustest või on tegemist inimtekkelise rikkega – ei oska keegi midagi öelda," lausus ta.

Infot oli selleks ajaks siiski veidi rohkem.

Kahtlus tahtlikust lõhkumisest jõudis Michalini tunniga

Sellest, et tegu ei pruukinud olla juhusliku rikkega, vaid tahtliku lõhkumisega, kinnitati Michalile kohe esimesel korral, kui info talle saadeti. Täpsemalt oli mereväe hinnang, et tegu võib olla tahtliku lõhkumise ning võimaliku sabotaažiga. Info saatis Michalile riigi situatsioonikeskus (SITKE).

Merevägi oli see, kes oli Estlink 2 kohal toimunut põhjalikumalt uurinud ning leidnud üles laeva, mille liikumine äratas kahtlust. Välja saadeti patrull-laev, kuid kuivõrd olud olid merel rasked – tugev udu ning ilm muutus tormiseks – oli täpse info saamine keeruline.

Teada aga oli, et kahtlane laev asub Soome vetes. Soomlased olid otsustanud kahtlusi äratanud ja Vene varilaevastiku osaks identifitseeritud tankeri Eagle S-i juurde saata patrull-laeva.

Suhtlus Eesti ja Soome riigikantselei, piirivalve ja mereväe vahel olid alates kolmapäeva pärastlõunast pidev. Jagati infot, mis kummalgi oli, sealhulgas kaabli lõhkumises kahtlustatava laeva ning mõlema riigi edasise tegevuse kohta.

Kell 16 suhtlesid omavahel sel päeval esimest korda Michal ja Soome peaminister Petteri Orpo.

Soome ja Eesti kooskõlastatud teavitus ühendekspeditsiooniväe (JEF) liikmesriikidele, kuhu kuulub kokku 10 NATO riiki, tehti kolmapäeva õhtupoolikul.

Kuna kolmapäeva õhtul sai selgeks, et soomlased pidasid kahtlustatava laeva kinni, polnud Eestis mõtet kiirustades valitsust kokku kutsuda. Pigem oli mõistlik teha seda järgmisel päeval ning kasutada kolmapäeva, et istungi punktid kvaliteetselt ette valmistada, et neljapäeval saaks konkreetseid otsuseid teha. Kas ja millal valitsus erakorraliselt kokku kutsuda, teeb peaminister.

Kolmapäeva õhtul kella kaheksa paiku otsustas Michal neljapäevaks kella neljaks valitsuse erakorralise istungi kokku kutsuda. Ka ülejäänud ministrid olid selleks ajaks teadlikud, et kahtlustatakse tahtlikku lõhkumist.

Keskset kriisistaapi Eestis ei moodustatud, vaid info liikus asutuste vahel. Kriisistaap oli valitsus, öeldi ERR-ile riigikantseleist.

Hoolimata jõulupühadest on paljud inimesed nii Eestis kui Soomes tegelenud viimase kahe päeva jooksul Estlink-2 katkestuse vea leidmisega.

Täna kell 16 koguneb valitsus, et arutada kujunenud olukorda ja edasisi samme.

Oleme oma Põhjala-Balti kolleegidega tihedas kontaktis.

— Kristen Michal (@KristenMichalPM) December 26, 2024

Valitsus kogunes neljapäeva pärastlõunal kell neli ning sai erakorralisel istungil ülevaate, mis kolmapäeval Estlink 2 ja merealuste sidekaablitega juhtus ning mida on kavas edasi teha.

Valitsus tegi istungil kolm otsust, millega anti ülesanded kolmele ministeeriumile.

Kaitseministeeriumile anti ülesandeks suurendada EstLink 1 piirkonnas laevade kohalolekut koostöös Soome asutustega ja tuvastada sidekaablite rikkekoht. Ühtlasi pidi kaitseministeerium taotlema liitlaste toetust merealuse taristu kaitse tugevdamiseks.

Justiitsministeerium sai ülesandeks juhtida mereõiguse rakendamise analüüsi ning karistusseadustiku muutmise ettepanekute koostamist kriitilise taristu kaitseks.

Kliimaministeerium sai ülesandeks analüüsida EstLink 2 rikke otseseid ja kaudseid kulusid ning koostöös teiste ministeeriumidega täiendavaid võimalusi füüsilise ja küberturbe tugevdamiseks energiataristu kaitsmisel.

Michal rääkis peale istungit, et tema ja ministrid on olnud sel teemal ühenduses ka oma kolleegidega naaberriikidest, samuti käib aktiivne suhtlus ja infovahetus Euroopa Liidus ja NATO-s.

Peale valitsuse istungit, neljapäeval kella poole kuue paiku, otsustasid kaitseminister Hanno Pevkur ja kaitsevägi alustada mereväeoperatsiooni. Operatsioon algas reede varahommikul: patrull-laev Raju sõitis kaitsma Estlink 1-te, Kindral Kurvits saadeti uurima üht lõhutud sidekaablitest.

Neljapäeva õhtul rääkis Michal NATO peasekretäri Mark Ruttega. Ühtlasi toimus neljapäeva õhtul kaitseväe peastaabi ja NATO Euroopa väejuhatuse ülema administratsiooni esimene kontakt Estlink 2 teemal.

Soomlased võtsid tankeri oma kontrolli alla

Estlink 2 lõhkumises kahtlustatav tanker Eagle S lahkus Venemaalt Ust-Luga sadamast 25. detsembri varahommikul, kell 4.25 Eesti aja järgi, selgub veebilehe Marine Traffic andmetest. Cooki saarte lipu all seilava aluse pardal oli 35 000 tonni pliivaba bensiini.

Eagle S jõudis rahvusvahelistesse vetesse umbes kell 10.30. Keskpäeval sõitis tanker üle Estlink 2 asukoha. Estlink 2 lakkas töötamast kell 12.26.

Peale Estlink 2 kaablist üle sõitmist pööras tanker end 180 kraadi ning sõitis pool kilomeetrit tagasi. Kell 14.20 pööras laev nina taas lääne suunas ning jätkas sõitmist esialgsel marsruudil.

Soome piirivalve patrull-laev Turva märkas, et Eagle S-il polnud ankrud seal, kus need olema peaksid ning võttis kell 18.30 tankeri meeskonnaga ühendust. Õhtul kella 19 paiku jõudis patrull-laev Turva Helsingi lääneküljel Eagle S-i juurde. Seejärel said võimud kahtlustatule visuaalse kinnituse: laeva teine ​​ankur oli merre lastud. Turva eskortis tankeri Soome territoriaalvetesse Porkkala lähedale.

Soome kaitsevägi, politsei Karhu-rühm ja rannikuvalve kiirreageerijad võtsid tankeri oma kontrolli alla kolmapäeva ja neljapäeva vahelisel ööl umbes kell pool üks.

Soome valitsus otsustas takistada tankerit Eagle S, sest see oli lisaks Estlink 2 merekaablile asunud lõhkuma Estlink 1 elektrijuhet ja Balticconnectori gaasijuhet. Hiljem selgus, et Eagle S oli suutnud lisaks Estlink 2-le lõhkuda kuni neli andmekaablit.