27. detsembril saatis Eesti kaitsevägi mereväe patrull-laevad merekaablit Estlink 1 kaitsma. Päeva varem pidasid Soome võimud kinni Eesti ja Soome vahelise merekaabli lõhkunud naftatankeri Eagle S-i. Varem on merekaablite lõhkumises kahtlustatud Hiina laevu Yi Peng 3 ja Newnew Polarbeari.

Peaminister Kristen Michal ütles 2. jaanuaril toimunud valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on valmis reageerima samamoodi kui Soome.

Mereväe ülem Ivo Värk rääkis pühapäeval "Ukraina stuudios", et Eestil on vaja võime tõstmiseks Läänemerel suuremaid laevu ning et praegused Eesti patrull-laevad ei oleks saanud merekaablite purunemiste ajal isegi merel olla.

"Meie tänased võimalused ja vahendid piirduvad miinijahtijate ja patrull-laevadega, mis on ikkagi väga väiksed, mille relvastus on võrdlemisi tagasihoidlik. Ja nende merekindlus ei ole ka kõige suurem. Kõik need kolm juhtumit, mis Läänemeres nüüd kaablitega olid, toimusid tegelikult väga kehvade ilmastikuoludega, kus meie oma laev ei oleks isegi saanud väljas olla," ütles Värk.

ERR-i päringule, millega Läänemerele kaablit kaitsma saadetud laevad siiani merel tegelenud on, edastas kaitsevägi mereväe ülema asetäitja Johan-Elias Seljamaa öeldu: "Eesti mereväe patrull-laevade ülesanne on Estlink 1 kaabli kaitsmine ja toimub patrulltegevus määratud alal."

Endine mereväe ülem Jüri Saska rääkis teisipäeval "Terevisioonis", et Eestil puudub võime operatsiooni korraldada, kui peaks tekkima sabotaažitegevuse kahtlus Läänemerel.

Mereväel on kaheksa laeva – kolm miinitõrjelaeva, üks miiniveeskaja ning neli patrull-laeva – Raju, Kindral Kurvits, Valve ja Pikker, selgitas Saska.

Patrull-laev Kindral Kurvits on Saska sõnul võimekas laev, kuid ta nentis, et liiga väike. "Muidugi ei ole tal ka seda relvasüsteemi, kui ta nüüd peaks kedagi sunniga peatama. Ega ka tegelikult meeskonna suurust seal peal ei ole, mis selleks vajalik oleks selleks, et sarnast operatsiooni läbi viia nagu Soome osapool."

Kindral Kurvitsal ei ole ka seiresüsteemi, mille abil meeskond näeks, mis toimub vee all. "Sellist asja, mis seal vee all toimub, seda seal peal ei ole. Seda ju nägi ka Soome osapool, et ankrukett oli vees. Osa nüüd sellest seirest, et kas sa võiksid näha, kas keegi midagi enda järel vee all lohistab, on allveeseirevõrk, mida meil paraku ka hetkel ei ole."

Saska selgitas, et mereseire koosneb nii õhus, vee peal kui vee all toimuva tegevuse jälgimisest. "Neid kõiki distsipliine ei pea tegema ühe väeliigi sees ehk siis mereväe sees, küll aga kaitseväes tervikuna. Õhus õhuvägi, vee peal merevägi ja vee all ilmselt ka merevägi. Sinna vahele mahub veel luurekeskus."

Kui Läänemerel patrulliv laev peaks kahtlustama sabotaaži, võtab ta ühendust mereväes paikneva mereoperatsioonide juhtimiskeskusega, kes teavitab sellest kaitseväe juhtimiskeskust ning lõpuks jõuab info vabariigi valitsuseni, rääkis ta.

Saska: mereõiguse tundmisega Eestis aasta tagasi hästi ei olnud

"Mis on lüngana tulnud, kui me räägime aasta tagasi, on see, et aega reageerida ei ole väga palju, sest see alus liigub," sõnas Saska. "Kui ta seisma ei jää, siis ta liigub ja see laevakomandör merel on dilemma ees – isegi kui tal need relvasüsteemid oleks, kas siis tuleb relva kasutada selleks, et laeva peatada. Selleks peaks olema jurist talle enne öelnud, mis juhtub, kui sa üht või teist alust asud relvade toetusel peatama. Võin küll öelda omast kogemusest, et mereõiguse tundmisega, vähemalt aasta tagasi, meil riigis küll hästi ei olnud."

Saatejuht küsis, kas Eestil on olemas eriväelased, kes on sellisteks olukordadeks väljaõppe saanud.

"Tänaseks ongi politsei ja piirivalve ülesanded merel paljuski tulnud üle kaitseväkke. Seal ma ütleks, et mingisugust kvalitatiivset hüpet aasta tagasi ei olnud toimunud ja ei ole ka tänaseks. Ta on ikkagi ühendoperatsioon nii kaitseväe mõistes kui ka antud juhul kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti vahel," vastas Saska.

Ta tõdes, et Eestil puudub suutlikkus viia läbi selline ühendoperatsioon, nagu tegid soomlased. "Meil on inimesed, on erioperatsioonide väejuhatus, kes on harjutanud, on politsei- ja piirivalveamet, kes on harjutanud seda. Kas seda on kokku harjutatud PPA ja kaitseväe vahel sellisel kujul, et viia läbi selline ühendoperatsioon ad hoc ehk siis telefonikõne peale – julgen ma täna öelda, et ei ole."

"Politsei- ja piirivalveameti sees üksi toimides on tõenäoliselt see võimekus kasutades lennuvahendeid paremini harjutatud ja paremal tasemel," lisas Saska.

Saska sõnul ei lahenda ka suurem laev probleemi. "Oleme keskendunud viimasel ajal hästi palju sellele ühele suurele alusele – see lõplikult ei lahenda, see ei ole mingi hõbekuul, millega siis lahendada seda probleemi üleöö, et ostame ühe suure laeva ja siis sellega lahenevad kõik opereerimise kui ka administratiivprobleemid."

Kui patrull-laev Kindral Kurvits on ligi 64 meetri pikkune, siis suurem laev peaks olema 80–90 meetri pikkune ning suutma olla iga ilmaga merel, ütles Saska.

"Ma arvan, et vaadates nüüd minevikku, et mis on halvasti olnud või puudu jäänud, see ei aita meid kuidagi edasi. Oluline on, et nii valitsuse, kaitseväe juhtkonna ja kaitseministeeriumi tasemel tehakse nüüd sellest järeldused, ja me kuulame siis, kuidas neid olukordi lahendada. Ja siis asume sellega tegutsema."

K-komando juht: Eesti saab lähiriikidest operatsiooni läbiviimiseks lisajõudu

Soome kasutas relvastatud üksuse saatmises sabotaažis kahtlustatavale laevale kahte helikopterit – üks Soome kaitsejõudude ja teine piirivalve oma. Kopterite pardal olid Helsingi politseiüksuse Karhu meeskond ning Soome lahe rannavalve hädaolukordade lahendamise meeskond.

Eesti kaitseväel ei ole alates eelmise aasta lõpust enam helikoptereid. PPA-l on kolm Agusta Westlandi kopterit, mis mahutavad kuni 11 reisijat.

ERR uuris PPA-lt, kas neil on võime vajadusel merel taoline operatsioon läbi viia.

Politsei eriüksuse K-komando juht Marek Aas vastas, et eriüksus suudab operatsioone teha nii maal, õhus kui ka merel ning et üksust toetavad PPA lennusalk või merebüroo. "Lisaks sellele on meil väga hea koostöö teiste riikide eriüksuste ja ka Eesti partneritega. Näiteks saame kaasata kaitseväe eriüksust, aga ka soomlasi, kellega koos oleme varem ka harjutanud. Selleks on Euroopa eriüksuste võrgustik ATLAS ning teame, et saame lähiriikidest operatsioonide läbiviimiseks lisajõudu."

Ta selgitas, et sellised operatsioonid on kõrge riskitasemega ning nendele reageerivad esmajärjekorras eriüksused. "Merel tegutsemist on K-komando harjutanud õppustel, aga oleme ka läbi viinud reaalseid operatsioone."

"Seda, kas laevale pardumiseks kasutada kopterit, mõnda laeva või kiirkaatrit, otsustame arvestades ilmastikuolusid, ohutaset ja seda, kui kiiresti on kohale vaja jõuda," ütles Aas. "Eesti kopterid on väiksemad kui Soome omad ja me peame arvestama, et korraga ei saa kopterisse minna nii palju inimesi, kui on vaja. Seetõttu tuleb korraga kasutada ka mitut vahendit – näiteks kopterit ja ka laeva."

Ta märkis, et tähtis on kohale viia piisavalt inimjõudu ning turvalisuse huvides on oluline, et õhus oleks korraga mitu kopterit.

"Me kaasaksime selles olukorras sündmuse lahendamisse ka Soome eriüksuse ja võimalusel nende kopteri, sest koos oleme selliste operatsioonide läbiviimist treeninud. Igal juhul oleme partneriga infovahetuses ning vajadusel valmis teineteist toetama, nagu olime ka meie valmisolekus 26. detsembril, kui Soome oleks abi vajanud," sõnas Aas.