Kliimakindla majanduse seaduses on kirjas, et pärandniitude hoolduseks ja taastamiseks aastatel 2021 kuni 2027 on riik loonud meetmeid kokku 68,1 miljoni euro eest. See summa koosneb nii riigieelarvelistest vahenditest, heitmekvootide müügituludest kui ka Euroopa Liidu fondidest. Puudu on 10 miljonit, mida oodatakse riigilt.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et hooldatud pärandniitudel seotakse mulda suurem kogus süsinikku kui hooldamata niitudel.

"Tegelikult on tegu siiski looduskaitse meetmega, aga nad panustavad ka süsiniku sidumisse ja hoidmisesse päris tublisti. /.../ Pärandniitude meede ei ole kindlasti kõige optimaalsem viis süsiniku sidumiseks. Ta on üks olulistest ka kliimasse panustavatest meetmetest. Aga mis teeb ta väga sobivaks ja heaks, ongi see, et ta toob niivõrd palju hüvesid. Ilma pärandniitudeta meil ei oleks maastikus nii palju lilli, meil ei oleks tolmeldajaid, liblikaid," selgitas kliimaministeeriumi teadusnõunik Aveliina Helm.

Ta lisas, et põllumajandustoetused ongi suured ja niitude meede on neist vaid väike osa.

"Pärandniitude hooldustoetus on üks põllumajandustoetustest, aga põllumajandustoetused Eestis, need summad ongi väga suured. Näiteks keskkonna ja kliima meetmetest Eesti põllumajandustoetused on umbes 450 miljonit terve perioodi peale, sellest pärandniitude meede on üks väike osa," rääkis Helm.

Metsakasvataja Mart Eriku hinnangul teeb Eesti pärandniitude taastamisega hoopis karuteene kliimaeesmärkide saavutamisele.

"Et pärandniidud nüüd süsinikku seovad, on küll väljamõeldud asi, sest KIK-i projekt, mis alles hiljuti välja tuli, ütleb väga selgelt, et pärandniidud ei seo. /.../ Sõbrakesed, Eesti rahvas, meil on sõda ja meil on seda raha panna ma ei tea kuhu, aga mitte sellisesse töösse," kommenteeris Erik.

Kui üle-eelmisel aastal oli hoolduses üle 41 000 hektari pärandniite, siis 2027. aastaks peaks hoolduses olema 50 000 hektarit.

Eesti maaülikooli metsanduse instituudi direktor Marek Metslaid üldiselt tervitab niitude hooldamist, kuid roheleppe eesmärkide saavutamiseks tuleks tema sõnul panustada rohkem metsamaa laiendamisse ja hoiduda raadamisest.

"Kui metsade hooldamise puhul toimub see iga paarikümne aasta tagant keskeltläbi, siis pärandniite tuleb hooldada iga-aastaselt," sõnas ta.