Kliimakindla majanduse seadus sai kooskõlastusringil üle 900 muudatusettepaneku ning üks neist, mis leidis tee seaduseelnõusse, puudutas pärandniitusid.

"Pärandniitude meede lisati kliimakindla majanduse seadusele kooskõlastusringi tulemusel, täitmaks ootust, et kliimaeesmärkide saavutamise meetmed oleksid maksimaalselt täpselt kirja pandud," ütles kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.

Eelnõu seletuskiri ütleb, et liigirikkad niidud seovad rohkem süsinikku. Seda näitas ka 2022. aastal valminud uuring, mis vaatles Eesti niiduökosüsteemide rolli kliimamuutuse leevendamisel. Seetõttu toetab pärandniitude hooldus ja taastamine ning väärtuslike püsirohumaade säilitamine kliimaeesmärkide saavutamist.

Meetme kogusumma on 68,1 miljonit eurot, millest 58,1 miljonit tuleb heitkogustega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest, riigi kaasfinantseeringust ja Euroopa Liidu fondidest ning lisaks tuleb riigil panustada veel 10 miljonit eurot.

Meetme tagajärjeks peaks 2027. aastaks olema hoolduses 50 000 hektarit pärandniite, samas kui 2023. aasta lõpus oli neid taastamises ja hoolduses kokku veidi üle 41 000 hektari.

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ütles, et pärandniitude taastamist on kliimaseaduse seletuskirjas mainitud kui üht kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavat meedet, aga selle reguleerimisega tegeleb regionaal- ja põllumajandusministeerium.

"Oluline on mõista, et kliimakindla majanduse seadus ise meetmeid ei sätesta," rõhutas Klaas. "Seletuskirjas on välja toodud nii olemasolevad kui ka erinevad võimalikud meetmed, mis kliimaseaduse eesmärkide täitmisesse aitavad panustada, kuid need ei ole seadusega kohustuslikuks muudetud või muul moel jõustatud."

Ta lisas, et meetmed võivad ajas muutuda või täieneda vastavalt teadmiste ja võimaluste täienemisele. Pärandniitude hooldamise ja taastamise meede on Klaasi sõnul olnud olemas juba pikka aega, et Eesti ohustatud elupaiku ja liike kaitsta ja säilitada ning peamiselt on seda rakendatud ühtse põllumajanduspoliitika tegevuste raames.

Meetmed on suunatud ainult ajaloolistele pärandniitudele

Kliimaministeeriumi teadusnõunik, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor  Aveliina Helm ütles, et pärandniitude hooldamise ja taastamise meetmed on suunatud ainult ajaloolistele ja spetsialistide poolt inventeeritud pärandniitudele – aladele, mis on põlised, iseloomuliku liigilise koosseisuga ja kujunenud sajandite jooksul.

"Toetuste eesmärk on soodustada nende väärtuslike ökosüsteemide säilimist ja taastumist läbi karjatamise, niitmise taasalustamise ning kinnikasvanud vanadelt niitudelt võsa eemaldamise. Pärandniidud on definitsiooni järgi väga pika aja jooksul kujunenud põlised ökosüsteemid, mida ei ole teadaoleval ajal ei küntud, väetatud ega kuhu pole külvatud kultuurtaimede seemneid," selgitas Helm.

Taasrajada pärandniitu Helmi sõnul ei saa, sest see läheks vastuollu nende määratluse ja ökosüsteemi olemusega.

Helm tõi välja, et Eestis on heas seisus pärandniite umbes 60 000 hektarit, samas kui metsamaad on 2,3 miljonit hektarit. Samal ajal on pärandniitude aladega seotud ligikaudu pool Eesti taimeliikidest, kolmandik sammaldest ja samblikest, suurem osa tolmeldajatest nagu kimalased ja erakmesilased, liblikatest ja põllulindudest. Eesti 570 kaitsealusest liigist on pärandniitudega seotud 287 liiki.

"Pärandniitude kadumise mõju elurikkusele on hästi dokumenteeritud. Viimase poolsajandi drastilisi langusi põllulindude ja putukate arvukuses saab otseselt seostada pärandniitude kadumisega Euroopa maastikest," lausus Helm.

Kliimamuutuste leevendamistel on pärandniitudel tema sõnul tähtis roll, sest need talletavad süsinikku stabiilselt mullas ja taimestikus.

"Tänaste prognooside kohaselt on ka Eesti maakasutuse arvestusliku süsinikusidumisega nõnda, et aastaks 2050 on rohumaad, sealhulgas pärandniidud, LULUCF-i sektori ainsaks süsinikusidujaks. Puittoodetesse seotud süsinikukogused ei suuda ületada metsamaalt lähtuvat heidet ja metsandus ja metsamaa on prognoosi järgi viimastel kümnenditel heitja poolel," ütles ta.

Kolmandaks tõi Helm välja pärandniitude hoolduse sotsiaalmajandusliku mõju, kuna nende hooldus toetab maaelu ja kohalikku majandust.

"Need kolm aspekti – looduskaitseline väärtus, kliimamõju ja sotsiaalmajanduslik tähtsus – muudavad pärandniidud unikaalseks ja asendamatuks ökosüsteemiks, mille hooldamist ja taastamist on ka kliimakindla majanduse seaduse raames igati põhjendatud ühe meetmena kajastada," sõnas Helm.

Neid, kes võiksid pärandniitude taastamise toetuse vastu huvi tunda, kliimaministeeriumi kinnitusel jagub. Remmelgas ütles, et toetust jagav PRIA saab aastas pärandniidu hooldamise toetuse taotlusi umbes 850 soovijalt, kelle hulgas on nii ettevõtteid kui ka eraisikuid.